Demokraatiad kahe maailmasõja vahel
1914. aastal
Iinglise parlament võtab vastu home rule´i seaduse, millega antakse Iirimaale omavalitsus.
Iirimaa põhiosa on katoliitkik ja põllumajanduslik, aga põhja osa on protsestantlik, ega taha,
et Iirimaa iseseisvuks ning ähvardab kodusõjaga. Kuna kohe puhkeb I MS, siis home rule
jõustumine lükatakse edasi. 1916. aastal puhkeb lihavõtte ülestõus, mida viivad läbi sinnfeid.
Kõik mässajd, kes kätte saadakse, lastakse maha või pannakse vangi. See tekitab iirlastes
suure protesti inglaste vastu ja paljud liituvad Sinn Feini liikumisega. Ainus, kes mässu
juhtidest ellu jäi oli Eamon De Valera, kes hiljem kuulutas välja iseseisvusmanifesti.
1919. aastal Dublinis, kuulutatakse välja iseseisvusmanifest, Valerast saab esimene
peaminister, moodustatakse oma relvastatud jõud- Iiri vabariiklik armee (IRA) ning ka ajutine
valitsus. Inglismaale see ei meeldi ning otsustab siise tuua oma regulaarväed. Läheb
annaabi.ee 
