Liivi sõda
Linna Iangemine tähistas ühe siinse riigi - Tartu
piiskopkonna -Iõppu. Piiskopil endal Iubati asuda Kärkna kloostrisse, varsti viidi ta aga
Venemaale. Sinna küüditati mõne aasta pärast ka suur osa Tartu saksa elanikkonnast. Kahe
väga tähtsa Iinna, Narva ja Tartu suhteliselt kerge Iangemine oli Vene väe suureks
strateegiliseks ja moraalseks eduks. Võitjate andmeil said nad Tartust 552 suurtükki ja
hulganisti püssirohtu. Augustis valIutati ilma olulise vastupanuta rida väiksemaid Iinnuseid:
Rõngu, Rakvere, Laiuse,Põltsamaa, Toolse jt. Ühe hooga jõudsid Vene väesalgad ka Tallinna
alla, kuid seekord linna veel piirama ei asutud. 1558. aasta sügisel üritasid Liivi ordu juhid
küll ulatuslikumat vastupealetungi, kuid murrangut ei saavutatud ja otsene sõjategevus Eesti
alal soikus.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559. aasta aprillis pooleaastane vaherahu.
Lühikest hingetõmbeperioodi kasutasid siinsed võimud välisabi otsimiseks. Liivi ordus