Liivi sõda
Püüdes veel vallutamata Iinnadele head muljet jätta, käitusid
võitjad suhteliselt viisakalt. Kagu-Eestisse saabus umbes 60 OOO-meheline Vene armee vürst
Suiski juhtimisel. Suutmata ikka veel vastupanu organiseerida, taandus ordumeister
Lätimaale. Emajõe-äärse Kastre kindluse vallutamine juuli alguI andis venelastele võimaluse
tuua täiesti vabalt mööda veeteed Tartu aIla rasked piiramissuurtükid. Linn alistus täpselt
nädal pärast pommitamise algust, 18. juulil. Nagu unustades Iinna olukorra, olid piiskop ja
raad teatanud piirajatele väga nõudlikud alistumistingimused. Siiski võttis need kõik vastu ja
Tartu säilitaski algul oma õigused. Linna Iangemine tähistas ühe siinse riigi - Tartu
piiskopkonna -Iõppu. Piiskopil endal Iubati asuda Kärkna kloostrisse, varsti viidi ta aga
Venemaale. Sinna küüditati mõne aasta pärast ka suur osa Tartu saksa elanikkonnast. Kahe
väga tähtsa Iinna, Narva ja Tartu suhteliselt kerge Iangemine oli Vene väe suureks