Betti Alver
· Varasem luule on koondatud kogusse
"Tolm ja tuli" (1936)
· Alveri lüüriline luule hoogustus sõjapäevil.
· Luuleloomingu enamik on ilmunud
valikkogus "Tähetund" (1966).
· Hilisem luule: "Eluhelbed" (1971)
· Tõlked: poeemid "Poltaava" ja
"Vaskratsanik" (1948)
· Alveri hilisluule on rikkam ja
mitmekesisem varasemast.
Raugad
Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus,
ootad mind sa pargis kord novembri iilis.
Samuti kui köiteid sinu mantli taskus
aimub küpsi mõtteid roomalase-profiilis.
Ning siis tulen mina õhtu lillas lõõmas
naftaliini pilvi hajutades keebis,
nägu loori taga paksult kuivas kõõmas
jumal tead, mis salvist, jumal teab mis seebist.
Meie matk on raske, külmand rada reetlik,
kuu ja tähed kaovad teavast kesköö aegu.
Kuid me ees käib luule, noor ja majesteetlik,
lampi kõrgel hoides täpselt nagu praegu.
Materjal: "Eesti luule antoloogia I"
annaabi.ee 
