Liivi sõda
aastal sai ümber ka
Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse
jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka
Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi
kuningaga. Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele. Vastuvõtu algul
ei andnud tsaar liivimaalastele kombekohaselt kättki. Kui veel selgus, et delegatsioonil pole
lubatud maksuraha kaasas, oli Iiisk langenud -Venemaal otsustati sõja kasuks. Diplomaatilisi
võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei