mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga.
populatsioonid, liigid ja iikosiisteemid. Iga ,rngimustes, kitsam teadusharu piiritieb aga oma objekti TAt]ST NFOR,,:-: ::' raa ', : Tugineclr rreelgi enam. Seet6ttu h5lmab see vaid osa iihest eelpool nimetatud tasemest. Nii nijiteks ei uurita enamasti koiki liike korraga, vaid keskendr-rtak- probleemi se tihele liigile. Selle tulemusena saamegi oletatav .. FJ>a-=:: vastus sc::--".: teadussuuna, mis urrrib nAiteks merikotka oko- loogiat (.ioon. 1 .11.)
annaabi.ee 
