M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
surutud varvastega. Mister Walters oli välimuselt väga tõsine ja südame poolest väga siiras
ning aus. Ta austas nii väga pühi asju ja kohti ja eraldas neid nii väga ilmalikest asjadest, et
tema pühapäeva-kooli-hääl oli omandanud talle enesele märkamatult isesuguse intonatsiooni,
mis puudus täiesti äripäevil. Ta algas järgnevalt:
«Nüüd, lapsed, ma soovin, et istuksite nii sirgesti ja kenasti, kui suudate, ja pühendaksite
Ihulle paar minutit kogu oma tähelepanu. Nii juba läheb. Nii peavad head väikesed poisid ja
tüdrukud ikka istuma. Näen, et üks väike tüdruk vaatab aknast välja; kardan, ta arvab vist, et
ma olen seal kusagil väljas, võib-olla puu otsas ja pean linnukestele kõnet. (Heakskiitev
naerukihin.) Tahaksin teile öelda, kui hea meel on mul näha nii palju rõõmsaid puhtaid
näokesi sellises köhas nagu siin, kuhu olete kogunenud õppima, kuidas õiglased ja head olla.»
Ja nii edasi ja nii edasi