Kiililised
Karoli struuga (vanajõe) ja Jaama struuga ümbruses ning mujal.
Suur-rabakiil on meil selle perekonna kõige haruldasem: kuni 1990. aastate alguseni oli teada
vaid kuus leiukohta. 1994. aastast pärineb teade Taheva kandist. Lõuna-Eesti järvesid uurides
leiti see kiil 2002. aastal Karula Köstre järves, kus ta lendas koos hännak-rabakiiliga. Samal
aastal püüdsid Tartu ülikooli bioloogiaüliõpilased ühe suur-rabakiili Tartu lähistelt, Ihastest.
Üllatusena leiti seni haruldaseks peetud liiki mullu rohkesti Karula rahvuspargist Mundilt,
kobraste paisutatud ojale tekkinud järvekese äärest, ja eriti arvukana Tartu lähistelt Kärevere silla
kõrval asuvast suletud vanajõe sopist. Mõlemas kohas oli teda niisama palju kui meil tavalist
punakas-rabakiili (L. rubicunda). Võimalik, et Kesk-Euroopas kohati taandunud suur-rabakiil
laiendab Eestis oma levilat. Seda huvitavam oleks asja põhjalikumalt uurida.
Ohud ja vaenlased