Surmanuhtlus
vastupidisele osutavaid mrke:
vgivaldsetel kttemaksumeetmetel vib olla negatiivne mju hiskonna
moraalile ja nii vib surmanuhtlus hoopistkkis suurendada vgivaldsust
ning muuta hiskonna brutaalsemaks.
Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist
korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige,
kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on
surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis.
Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata
ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab
nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda
vinuks rehabiliteerida. Ebaiglast kohut on minevikus hulganisti nhtud ja
ei j see ngemata tulevikuski.
Eelmistest erineb kttemaksu kontsept. Selle peamine sisu on mitte kuritegu
vltida, vaid tasuda ktte vritikitumise eest, s.o kurjategijale ktte
maksta. Videtakse, et iglus nuab kttemaksu ja hiskond nitab selle
lbi oma hukkamistu.