Ateismist Eestis
mõõgaga” pööramise paralleel on silmaga nähtav. Siia juurde: üks vulgaarateismi
põhilistest teravikest oli suunatud just “tule ja mõõgaga” ristimise ja sellele
järgnenud kristluse kui võõra usundi rõhutamisele, mille läbi ateism justkui
iseenesest oleks pidanud eestlastele midagi omasemat olema - seda püüti
põhjendada ka eesti rahvaluules esinenud kirikukriitiliste motiividega. Seeläbi
sobis religioon väga hästi ka eestlaste "igivaenlaste" - sakslaste - negatiivsesse
valgusse seadmiseks, millest loogiliselt järeldus aga vene ja eesti rahva iidne
sõprus. Ka EW algusaegadel hoogu saanud patriootiline müüt “seitsmesajast orja-
aastast” sobitus sellesse süsteemi kui valatult. Nii ongi traumaatilised kogemused
religioossete ideoloogiate vallas nähtavasti juba üheks rahvuse pärisosaks
saanud.
Ateismiuurija van der Berckeni sõnutsi loob inimene religioosse sfääri puudujäägi
annaabi.ee 
