M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
pääsenud.
Tom heitis maha ja sirutas käe nii sügavale kui sai. Mingit põhja. Nad pidid sinna jääma g ja
ootama, kuni otsijad pärale jõuavad. Nad kuulatasid. Kauged hüüded kaugenesid nähtavasti
veelgi!
Veel mõni hetk, ja neid ei olnud üldse enam kuulda. Seda ahastamapanevat õnnetust! Tom
karjus
oma hääle kähedaks, kuid sellest polnud mingit käsu. Ta kõneles lootusrikkalt Beckyga, kuid
möödus igavikupikkune ootus-aeg ja ühtegi häält polnud enam kuulda.
Lapsed läksid kobamisi tagasi allika juurde. Aeg venis pikkamisi edasi. Nad magasid jälle ja
ärkasid näljastena ning õnnetutena. Tom arvas, et pidi juba teisipäev olema.
Siis tekkis tal üks mõte. Lähedal oli mitu kõrvalkäiku. Selle asemel et siin tegevusetult rusuva
igavuse all kannatada, võisid nad ju mõnda käiku uurida.. Ta võttis taskust paberlohe nööri,
annaabi.ee 
