Riigiõigus
Puhtpraktilistel kaalutlustel loetakse
elus K-listeks normideks kõiki K-is kui kirjalikus dokumendis fixeeritud reegleid ja
printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust.
lihtsam pidada konstitutsiooninormideks norme, mis on kirjas K-is.
2) ajalise kestvuse järgi
a) alatised normid
kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks
tunnistamiseni. Valdav enamus norme sellised.
b) nn igavesed normid
on K-des suhteliselt harva, on sõnastatud nö igavikulistena. K ise keelab neid üldse
muuta (nt 19. saj keskpaigast alates kõigis Prantsuse K-des säte, et vabariiklikku
valitsemisvormi ei tohi muuta).
c) ajutised normid
I) nn murranguaja e revolutsiooniaja normid (valitseva korra siduvad normid kaovad,
uus kord, vanad normid ei ole siduvad) ei pruugi toimuda massiliikumisi, piisab
pisikesest grupist, kes teatab, et varemkehtinud PS-e kontinuiteet on lõppenud.
1936. a sarnane olukord Eestis. K-i ei ole
annaabi.ee 
