Kultuurilugude semiootikast
kallimat - inimest.
Kui enamuse inimeste elukaar käib lihtsas ABC vormis, kus A on lapsepõlv, mil eriti midagi teha ei
saa, B on täiskasvanuiga, kus tuleb teha kõik mida üldse teha annab ning C on vanaduspõlv, kus
meie arvamusi enam eriti ei vajata, siis tegelikult on vahel võimalik kujundada oma elukaar sedasi,
et teid on igavesti vaja see püüe on väga oluline mida rohkem oleme iseendasse investeerinud,
mida inimesekesksem on meie suhtumine maailma seda igavikulisem on meie väärtus, ja seda
ükskõik mis vallas. Huvitaval kombel on seda Eestis võimalik leida enam kui võõrsil seda tajuvad
isegi välismaalased, kes Eestis natuke kauem elavad, sh akadeemilised inimesed, professorid jne.
Eesti on väga eriline paik. Teie olete väga erilised inimesed.
Refleksiivsusest veel kord ja printsiibist narratiivi kujunemisel.
Kui me tahame refleksiivsust saavutada ja näidata, siis meil peab olema midagi, millel meie mõte
annaabi.ee 
