Luulekava "Armurüppes"
11)
Siis tuled sa - ei jää sa iial hiljaks -
ning võtad minu päiksest pruunid käed,
mu silmis vaimustuse leeki näed.
Ja kõik need suured igatsused tummad -
neid lämmatavad suured rõõmu summad.
( 1, 2; lk. 12)
N: Ma armastan su armastust! Sa mind
sind armastama oled armastanud,
mind hõõgab ilusaks su armuind.
( 3, lk. 70)
Sa leevendad mu igatsusejanud:
kui elujooki sinu rõõmu joon,
su valu oma valuks ümber loon.
( 4, lk. 70)
M: Nüüd hoian sind kui lille veetlevat:
su palged jumestuvad nagu eha -
kuis aiman seda rõõmurikast keha,
end armu vastuvõtuks vöötlevat!
( 5, lk. 73)
N: Ma sinu üle kui kallistus,
su soojusest täitub mu särk.
Ei peata enam miski me verd,
mis koidust hööguma köet.
annaabi.ee 
