Mošee
Täpseid reegleid mosee ehitusele on vähe. Kohustuslik on orienteeritus Meka suunas (nn
qiblah). Harilikult tähistab seda niss ühes hoone seinas (araabia keeles mihrb). Ehitise selle
osa kohal peab olema katus ning selles seinas ei tohi olla uksi. Mihrbi kaunistavad sageli
kalligraafilised Koraani värsid või geomeetriline muster. Pildid on mosees keelatud. Ühes
reeglite ilmumise ning moseede täiustumisega tekkis üsna peatselt mihrbi kõrvale kantsel
(minbar), kust peetakse igareedeseid palvusi.
Varajastel moseedel puudus torn - minarett. Esimese minareti sai arvatavasti mosee
Kairouanis Tuneesias 703. a. Mõned allikad viitavad ka varajasematele minarettidele aastast
665. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade Süüria kirikute torne.
Minaretil on mosee arhitektuuris nii kaunistav kui funktsionaalne ülesanne - muezzini kutse
palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale.
Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid
annaabi.ee 
