PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED
k6rgemat j2rku yksustest. Iga maastik on m6ne temast suurema ja keerulisema
taksonoomilise yksuse (nt. maastikurajooni, maastikuprovintsi,
fyysilisgeograafilise
maa, maastikusoondi jt.) koostisosa.
3.looduslik-majanduslik territoriaalne systeem, milles on vastastikuses seoses
puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (k6lvikud, asulad,
teed jne.)
4.peisaaz, mingi ala v2lisilme, v2rvide ja vormide laas vaatev2lja piires
(kasut.
kunstis ja igap2evases k6nepruugis).
Eristatakse loodusmaastikke, poollooduslike maastikke, kultuurmaastikke,
tehismaastikke. Inimtegevusest m6jutatud on p6llumajandusmaastikud,
toostusmaastikud, puhkemaastikud jne.
Eesti peamised looduslikud maastikutyybid (E.Varepi j2rgi, 1970)
1.paelavamaastik
2.pae-ja moreentasandike maastik
3.lainjas moreenmaastik
4.kynklik moreenmaastik
5.vooremaastik
6.metsarohkete k6rgustike maastik
7.m6hnastike maastik
8.sandurimaastik
9.viirsavitasandike maastik
10
annaabi.ee 
