Kriminoloogia konspekt
eeluurimise ajal vahi all pidamine) otsustav kärpimine, rahatrahvide ja tingimisi karistuste
rolli kasv (näiteks liikluskuritegude osas), uute karistuslike alternatiivide väljaarendamine
(näiteks üldkasulik töö), alaealistele õigusrikkujatele suunatud psühhosotsiaalsete
interventsioonide täiustamine ja kriminaalhoolduse süsteemi väljaarendamine. Riik jõudis
ka üksmeelele (poliitiliselt).
Eesti hoiakud: muutunud leebemaks. Riik elab lihtsalt nõukogudeaegses igandis.
3.6. Kuritegevuse ja selle põhjuste teaduslik uurimine
Kriminoloogia praktilise teadusharuna on varjusurmas. Riiklik tellimus praktiliselt
puudub. Ka statistika on puudulik (aegunud põhimõtted, ei saa võrrelda, vanuste puhul on
tuimad skaalad).
4. Kriminaalpoliitika arengusuunad
4.1. Üldpõhimõtted
Põhitähelepanu pööratakse valdkondadele, mis vähendavad enim ühiskondlikku
turvatunnet ja julgeolekut, tekitavad suurt kahju või mille ohvriks võivad isikud sattuda