fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited Idioom on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Ebatäpselt on seda sõna kasutatud ka
väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti) 8. Idioomid ja fraseologismid Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi tegema Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. ? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle )
Chagall tõestas, et ta on osav manipuleerimaks heleda ja tumeda kontrastiga, saavutatud läbi taaskasutuse tema enda eesmärkideks tonaalsusele. Samal ajal kui lõuendite taaskasutus oli hea väljendamaks majanduslikke raskusi, sai sellest aja jooksul ka ilmekas vahendaja ning kubistide ilmekas esteetiline protseduur. ,,Interjöör II" (,,Interior II"), maalitud aastal 1911, näitab Chagalli esimest katselist seiklust kubismi. Kubismi idioom on näha nurgelistes vormides, mis märgivad naise seelikut ja laua serva, kuid sügavamal sellest näivalt abstraktsest pildikeskmest omab maal ka jutustavat sisu. Metsikus lahtiütlemises kukub naine habemega mehe peale, vedades enda järel kitse. Mees, kes teeb hirmunud ja kaitsvat nägu, kraapides oma toolil kintsu, hoiab naist eemale temast kõvasti kinni haarates. Mehe häda ja naise vihane instinktiivsus on väljendatud sajanditevanuse
ehituse süsteemipärane esitus", ,,(grammatika)õpik e. reeglite kogu" ja ,,keele süsteem" homonüüm- väliskujult sarnased sõnad, mille tähendus on täiesti erinev hüperonüüm e. ülemmõiste hüponüüm e alammõiste IA-mall- morfeemid leitakse konkreetsest keeletarvitusest korduvate üksuste otsimise teel, mis seejärel segmenteeritakse ning uuritakse segmentide funktsiooni ja jaotust ideogramm e. kirjamärk, mis tähistab tervet sõna idiolekt e isikukeel, üksikinimese keelekuju idioom- keeleomane, vormilt kinnistunud ja tähenduselt piltlik väljend ikoon- oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi
G. Wasson on üksikasjalikult uurinud olemasolevaid allikaid Soma identifitseerimiseks ja jõudnud järeldusele, et tegemist on punase kärbseseenega. Järeldus on leidnud tunnustamist ka laiemates teadusringkondades. Guatemaala ja Lõuna-Mehhiko mägismaa rahvatraditsioonis on täheldatud sisulisi seoseid punase kärbseseene ja piksenoole vahel. Tänapäevalgi tähistatakse punast kärbseseent nimetusega, mis tähendab piksenoolt (quiche keeles esinev idioom kaqulja - välk, piksenool). Kärbseseen esineb kosmogoonilises tsuktsi müüdis, milles välku kujutatakse ühekäelise ja ühejalgse mehena (nagu ka personifitseeritud kärbseseent). Välk 6 lohistab oma õde, kes on samuti ainult poole kehaga, jalgapidi enda järel. Õde on kärbseseenest purjus. Müra, mida põhjustab ta selg, kui ta üle taeva lohiseb, on kõu, ta uriin aga vihm
kilomeetrit). Ekstratemaatilised muutujad kui välised omajad või välised subjektid on adessiivis. Sel juhul saab omandit eemaldada või mitte, need on kas elutud või mitte. Eesti keele komitatiivi ja instrumentaali suhteid väljendatakse komitatiiviga, mis on Saksa mõju. Predikaate saab väljendada üksikute finiitverbide ja verbi ning muude sõnade (adverbiaali partikkel, nimi- või omadussõna = tekib idioom, infiniitne verb) kombinatsioonidega. Levinud on, et partikleid kasutatakse perfektiivsuse väljendamiseks, samas nad toimivad kui objekt (ta sõi supi ÄRA). Verb ühildub indikatiivis, imperatiivis ja osalt ka tingivas kõneviisis täissubjektiga nii isikus kui arvus. Eesti keel eristab morfoloogiliselt minevikus ja mitteminevikus toimunut. On lihtminevik, täis- ja enneminevik. Verbid ,,hakkama" ja ,,saama" on tulevikku väljendavad (loengud hakkavad toimuma reedel).
annaabi.ee 
