Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"
Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või
kirjutatud tekstidest.
Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteavet
(missugusest valdkonnast räägiti ja millest räägitakse parajasti). <- nii saadakse
tõlgendusprotsessi hõlbustavat materjali.
F. de Saussure eristas keelt ja kõnet (langue, parole).
Rääkides mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse selle all allkeeli (nt ametikeel, släng)
või isikukeeli ehk idiolekte.
Kunstlikult loodud märgisüsteeme (nt matemaatikas) nimetatakse formaalkeelteks.
Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke
silmas pidades. Nende kasutusalad on kitsapiirilised ning väljendite tähendused on täpsed.
Tehiskeelteks on ka sajad rahvusvahelised abikeeled, mis on aegade jooksul loodud selleks, et
neist saaks universaalkeel (nt selleks, et saavutada rahu maailmas).
1
annaabi.ee 
