6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
Olulised ei ole minevikuvälised piirjooned(ajaloolised sündmused,peresuhted jne.),vaid üksnes see mis on puudutanud tegelase sisemust,kujundanud tema intiimteadust.Otsitakse ja taasluuakse läbielatud aega.Emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu meelelised aistingud,lõhn,maitse,nähtud ese,läbielatud olukord.Need äratavad terve pildi minevikust.Romaanil on algus ja lõpp,kõik vahepealne on emotsionaalse mälu abil taasloodud minevikk.Proust"Kadunud aega otsimas".Filosoofiline ja ideoloogiline realism-Thomas Manu(1875-1955) "Tobias Mindesniehel"inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise.nt:maavärinad, orkaanid.Herman Hesse"Laulik"peategelane loobub kõigest oma unistuse nimel.Inntellektuaalne romaan-vaimset laadi.Sisaldab romantismi, filosoofialist romaani, intellektuaalset romaani.Naturalism-lisaks realismi tõetruudusele kirjeldatakse naturalismis kõike peensusteni.Modernism-1.Sündmust ei kirjutata ajalises järjekorras.2
1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks).
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2
printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest o Tuginevad alamkihtidele Sarnasus liikumisele o Kõrge ideoloogiline tase - vajalik, et saada liikmeid
20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj
Õpilase nimi ja õppegurpp______________ Kontrolltöö rida B (Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991) 1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail. * Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid. * Milline oli ideoloogiline surve -missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal? _____________________ kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960
kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks tooraine eksport), stagnatsioon(majalnduslik poliitiline ideoloogiline seisak),dissidentslus ehk teisitimõtlejad,naftadollaritel põhinev majandus,gerontokraaria(valitsejad oluliselt vanemad, kui enamik riigi täiskasvanud elannikkonnast Tsernenko,Andropov,soovimatus ühiskonnaelu reformida, stagnatsioon)Gorbatšov – NVL viimane riigipea, NL lagunemisprotsesside algataja, ideoloogiline ja poliitiline ummikseis, majandus pantkroti äärel, mittetoimiv plaanimajandus,perestroika,glastnost, augustiputsiga taheti mees kõrvaldada, aga see
kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 6) Millistes vormides avaldus Külm sõda? -Võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus, võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas, majanudslik- ja diplomaatiline võitlus, salateenistuse tegevus 7) Mis oli Berliini blokaad ja kuidas see lõppes? -Berliini blokaad oli Berliini müür. Lõppes sellega, et tekib Saksa DV, Saksa LV ja Lääne- Berliin. 8) Miks ja millal ehitati Berliini müür? - Berliini müür ehitati selleks, et takistada põgenike voolu Lääne-Saksamaale, kus oli parem elu. 1948/49 ehitati. 9) Miks ja millal loodi NATO? - 1949
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Ida ja Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine: NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat, lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks.
Ajalugu Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine Ideoloogia ja kultuur Riiklik ja ideoloogiline propaganda Range tsensuur Sovinistlik natsionalism Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul
Jüri Leesment: Erinev sõda meis Oudekki Loone: "Keskerakonnas on Leedo Saarte Häälele: meie paati kõigutama Isiklik abistaja on mõnele inimesele silmade ja Euroopa Komisjoni ettepanek seab o kõigis? käimas ideoloogiline võitlus ja poliitiline ei hakka! jalgade eest tervise ja keskkonna Isiku tase sõda." http://www.delfi.ee/archive/juri- http://majandus24.postimees.ee/3855699/lee http://sakala.postimees.ee/1173016/isiklik- http://alkeemia.delfi.ee/keskkond/pl
ja kolh. soodustas linnastumist,tööstuspiirkonnad venekeelsed.Lääs-info raadio ja TV abil,väliskontaktid,komandeeringudKüüditamine(26.03.49)-vabaneti metsavendadest,eestlaste osatähtsus vähenesVastupanu- 40-50:metsavennad(ei ole avalik),1960:noorterühmitused,demokraatlikud liikumised(ei ole avalik),1970:(avalikud)pöördumised ja kirjad võimuorganitele,inimõiguste rikkumiste avalikustamine ja levitamine välismaal.Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline surutis,raamatukogud puhastati kodanliku ühiskonna pärandist, punapropagandaKultuurielu lõhestatus:välis- ja kodueesti kultuur, paguluses olevad loovinimesed jätkasid oma tegevust ka välismaal, kodueesti loovinimeste vastupanu ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid
periodis.html Kirjandusajalugu saab periodiseerida erinevatel alustel, näiteks 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Kirjandusajalugu on konstrukt Kirjandusajalugu kirjutatud alati mingitest eeldustest lähtuvalt; seega latentselt ideoloogiline; Selektsioon (valik) jätab suurema osa kirjandust tähelepanu alt välja, nt Saksamaal ilmus 2005. aastal 78 082 raamatut esmatrükis, sh 11 187 ilukirjanduslikku teost. Eestis 3 185 raamatut ja brosüüri aastal 2006 /http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp) praegusel kujul räägitakse kirjandusajaloost alates 19. saj algusest; Maailmakirjandus; rahvuskirjandus? Kirjandusajalugu saab kirjutada erinevalt, sõltuvalt sellest, milliseid seoseid
MAJANDUS. Stalinliku majanduspoliitika järgi suunati peamised jõupingutused jälle rasketööstuse eelisarendamisele, et sellega kindlustada riigi sõjalist võimsust. Ametlike näitajate kohaselt kulges majandusareng suhteliselt edukalt, tegelik elu polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimajäämiseks oli ühiskonna pidev hirmuseisundis hoidmine. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, sundasumisele ja sunnitööle saatmised ning küüditamised. Üksipäini Vangilaagrite Peavalitsuse (GULAG) laagrites vaevles üle 2,5 miljoni inimese. Sunnitööl ja sundasumisel viibis samuti tublisti üle 2 miljoni inimese. Järsult süvenes riigis ideoloogiline surutis. Lähtuti seisukohast, et maailm
Lõpetas Gori kirikukooli, pärast seda Tifisi õigeusklikku vaimulikku seminari. Tiftsi õigesusu koolis oli range režiim ning suur osa polnud hingeliselt selleks valmis Leidsid endale teise õpetuse- kuulumine keelatud organisatsioonidesse Tegutsemine Ta ühines Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (VSDTP-ga) ning temast sai elukutseline revolutsioonäär Ta sukeldus revolutsioonilise poliitika allmaailma, mida iseloomustasid vendeseltslaslikud intriigid, ideoloogiline väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud, revolutsionääride omavahelised armulood, politsei sisseimbumine ja organisatsiooniline kaos 1912. aastal võeti ta partei keskkomitee liikmeks Praha konverentsil. Kohtus Leniniga, kus kirjutas artikli, millega võitis Lenini usalduse Suure sõja strateegilised väärsammud ja toidupuudus hävitasid tsaarivõimu, olukorda kasutas ära Stalin ja sai Venemaa komitee keskbüroo ning Pravda toimetuse juhatuse liikmeks.
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Äärmusideoloogiad: Fašism; natsionaalsotsialism; kommunism. Fašism – totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Natsionaalsotsialism – Saksamaal valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikkust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Kommunism – kommunistid pooldavad maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Konservatism: Peamine väärtus – tavade, suhete ja saavutatu säilitamine. Perekond/kombed. Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik.
aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus Integratsioon e lõimumine- riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö Julgeolekuorganid- Nõukoguliku võimustruktuuri luure- ja repressiivorganid, nõukogude vägivallapoliitika elluviijad. Koalitsioonivalitsus- Erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus.
maisi kasvatamine jne 1959 parteikongress: sotsialism on lõplikult võitnud, kommunism saabub 1980 1963 viljaikaldus, vilja hakati sisse ostma kartus, et jätkub varasema reziimi kuritegude paljastamine nomenklatuurile ei meeldinud parteiametite tähtajalisteks muutmine 1964 okt võeti maha ,,tervisliku seisundi tõttu" suri 1971 Kossõgin ja Podgornõi kaotati tähtajad parteiametitele ideoloogiline surve dissidentlus Solzenitsõn, Sahharov 1982. a Poliitbüroo liikme keskmine vanus 68 1965 Kossõgini reform suurendati ettevõtete ja liiduvabariikide iseseisvust 1970 stagnatsioon, naftahinna tõus tõi ajutist leevendust ekstensiivne areng tööviljakus tööstuses 40% USA tasemest, põllumajanduses 15%, erandiks sõjatööstus korruptsioon 196782 KGB ülem mõistis reformide vajadust, kuid suri
NSV Liit- 'kurjuse impeerium' Sõna 'Kurjuse impeerium' võttis esimesena kasutusele Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan 80. aastail. Ükski riik ei olnud siiani julgenud Nõukogude Liidu kohta kasutada nii otsest väljendit. Kõik püüdsid kramplikult säilitada häid suhteid Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega lõppes ideoloogiline sõda. See aga asendus infosõjaga, tänu meedia ja interneti arengule. Nõukogude Liidu järglane Venemaa on aga alles jätnud kõik võimalused valedeks ja võltsinguteks.Üheks sihtmärgiks on olnud Venemaale pidevalt Eesti. Meid rünnatakse igal võimalikul ja võimatul juhul. Venemaa süüdistab meid kõiges halvas. Me olevat isegi Venemaa vaenlane nr. 1 terves maailmas. Kõige ilmekamalt paistis vaenulik suhtumine meisse, seoses pronksöö sündmustega
kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik. · Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores)
Valgustuskirjandus Kogu 18ndat sajandit peetakse mõistusesajandiks, valgustussajandiks. I Kant- kasuta julgelt oma mõistust. Selle lõppu tähistab suur prantsuse revolutsioon, 1789 aastal Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest"
Mis on külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. Lühendid: IBRD: Maailmapank. VMN: Vastasikuse Majandusabi Nõukogu IMF: Rahvusvaheline Valuutafond VLO: Varssavi Lepingu Organisatsioon · Heaoluühiskond: töötu- ja vanusetoetused, pensionid, stipendiumid · sotsiaalse turvalisuse kasv · Pidevalt suurenevad sissetulekud · arenenud riiklik haridus-, tervishoiu-, ja sotsiaalabi süsteem Pingelõdvnedus:
ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Trumani doktriin 1947 majandusabi kreekale ja türgile vältimaks nende saamist osaks NL-ust ideoloogiline võitlus ja võidurelvastumine ja majanduslik võitlus
Külm sõda NSVL ja USA vastasseis. Neid nim. üliriikideks - nii tähtsad riigid, mis mõjutasid tervet maailma. Bipolaarne maailm - pärast II MS muutus maailm kaheks. Ühel pool USA ja need riigid kelle julgeolek sõltus USAst ja teisel pool NSVL ja tema sõltlased. Külmal sõjal on mitmeid avaldumis vorme - *võidu relvastumine, *luure tegevus (sõjaline luure, majanduslik luure-NSVL), *endale liitlaste otsimine vastaste poolelt, *propaganda, *ideoloogiline, *kultuuriline, *kriiside tekitamine, *konfliktide tekitamine. Eesmärk oli nõrgestada teisi (oma vastasied). Ei saanud sellest tegelikku sõda, kuna mõlemal poolel oli olemas tuumarelv. 1947 võeti USAs vastu Truumani doktriin - USA president Truuman tegi ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi Kreekale ja Türgile, keda ähvardas Nõukogude oht. Kommunismi pidurdamise doktriin - enam edasi ei saa. USA lubas, et edaspidi aitab riike, kes vajavad abi (sõjaline, majanduslik abi)
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu.
Sotsialistlik realism Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Tol ajal ehk nõugudede ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab endast alamklassi võitlust Nõugude liidus või muudes kommunistlikes maades endast võimsamate vastu. Sotsialistlik realism polnud ainult kunstis vaid ka kirjanduses. Sotsialistliku realismi esimeseks näiteks ja nii nimetatud eeskujuks võib tuua Maksim Gork'i romaani ''Ema''. Pärast Oktoobrirevolutsiooni oli inimestel õigus peaaegu kõigest maalida või kirjutada (jms).
Erinevalt Gellnerist rõhutab perennialist Anthony D. Smith uusaja arenguprotsesside mõju varasematele rahvuse formatsioonidele tema väitel on rahvused on alati eksisteerinud erineval kujul ja erinevas suuruses erinevate nimedega. Rahvuslus on hoomamatu ja muutlik ilming rahvusluse klassifitseerimiseks peame me võtma arvesse mitmeid liikumisi ning ideoloogiaid, mis aitavad meil mõista seda mitmekesist nähtust Rahvuslus on ideoloogiline liikumine saavutamaks ja säilitamaks autonoomiat, ühtsust ning elanikkonna identifitseerimist. Rahvusluse eesmärgiks on ühtsuse ja identiteedi taotlemine ja säilitamine. Oluline on sotsioloogilise reaalsuse väärtustamine Rahvuslus on varem eksisteerinud traditsioonide ja pärandite tulemus, mis seob eri põlvkondi Rahvusi ei looda mitte tühjast kohast, vaid eelnevalt peavad olemas
Miks puhkes külm sõda? Teise maailmasõja lõpus hakkasid USA ja NSV Liidu suhted jahenema ning pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist jahenesid suhted niivõrd, et puhkes sõda rohkem kui neljakümneks aastaks. Kuid see sõda polnud traditsiooniline sõda kahe riigi armee vahel, vaid poliitiline, ideoloogiline ning majanduslik sõda Lääne demokraatia ning kommunistliku totalitarismi vahel. See tähendab, et kumbki pool ei olnud teisega otseses sõjategevuses, vaid proovis teist igal alal üle trumbata: relvastuses, majanduses, kultuuris, teaduses jne. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Mitme riigi langemine Nõukogude Liidu mõjusfääri ja kommunismi levik tekitas lääneriikides ärevust ning USA tolleaegne president Harry Truman võttis seisukoha, et USA välispoliitika
Kes võitis külma sõja? Külm sõda kestis alates 1945. aastast kuni 1991. aastani. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid pidevalt võidelnud, see oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia, kommunismi ja demokraatia vahel. NSV Liit ja USA võitlesid mitmetel elualadel, kuid kumb neist võitis? Üldiselt pidasid Lääne eksperdid NSV Liidu majandust küll vähearenenuks, kuid siiski stabiilseks. USA president Ronald Reagan aga nii ei arvanud. Ta koostas plaani, mille kohaselt pidi USA NSV Liidu majanduslikult nurka suruma. Ta asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, kuna see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks
asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi kolmes valdkonnas: 1) mõlemad pooled üritasid vastast edestada võidurelvastumises 2) USA ning NSV Liit soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas 3) mõlemad osapooled püüdsid laiendada oma mõjuvõimu kolmandas ehk riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupadest (e defitsiit). Jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse. NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970
likvideerimine - Rasketööstus, põllumajandus, palka kolhoosnikele - Elamuehituskampaaniad (hrustsovkad) - hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast - käsumajandus oli ebaefektiivne, inimestel puudus huvi paremini töötada Leonid Breznevi valitsemisperiood - Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. - uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtt - Sisitulek oli loodusvarade müük. - Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. - Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. - 1970.aastatel kasvas stagnatsioon majanduses ning teistes eluvaldkondades. - defitsiit - raha sõjatööstusesse. - nafta ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. - Kasvas korruptsioon
muutuste realiseerimiseks. Peab arvestama sellega, et on sageli seotud mitmesuguste majanduslike eesmärkidega ja majanduslike vahendite rakendamisega ja nende kasutamisega. Sealjuures teiste funktsioonidega väga tihedas seoses. Nt 60datel tehti eksperiment, mootorratturile kohustuslikus korras kiivri kasutamine. Kuna katse näitas, et tulem oli positiivne ning pead jäid terveks. Tulenes organisatsiooniline meede, peab kandma kiivrit. IDEOLOOGILINE – Inimene, kes on omandanud teadmise, et õigust rikkuda ei tohi. Ta on juba kasvanud juba sedasi, et käitub vastavalt õigusele. See ongi ideoloogiline funktsioon. Õigusteadus kasvatab inimesi ühes suunas. PROGNOSTILINE – on mõneti seoses heuristilisega. Õigusteadus annab võimaluse prognoosida ühiskonnas toimuvaid protsesse. Võime ühe või teise seaduse vastuvõtmisel ette aimata, mis mõju see avaldab. Nt alkoholi
samuti loob maitse-eelistusi. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? Kirjandusajalugu on kirjutatud alati mingitest eeldustest lähtuvalt; seega latentselt ideoloogiline Kuidas saab tekste liigitada? Ilukirjandus on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Teaduskirjandus,
vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia (riigipea kuningas, võim peaministril ja riigikogul Rootsi), vabariik (Argentiina) ja parlamentaarne (Eesti). Tööjaotus sai alguse linn, siis riik, õigusriigis eristatakse võime seadusandev, täidesaatev ja järelvalve, võimude lahusus täidesaatevvõim (lahendab riigis kõik küsimused), seadusandlikvõim (enim
sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad).
1. Mida tähendab külm sõda? Külm sõda on kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o. Lääne demokraatia ja kommunistiliku totalitarismi vahel. 2. Millal ja millise sündmusega algas külm sõda? 1948-1949 Berliini blokaad 3.Milliseid vahendeid kasutatakse külma sõja ajal? Kõnesid; konfliktide, kriiside ülesässitamine, võidurelvastumine 4. Mida tähendab kahepooluseline maailm? Ida ja Lääne vastandumine, demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idabloki riigid. 5. Trumani doktriin(aeg, sisu)?
Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ja saadab komisjoni laiali. PARLAMENDI ERAKONDLIK JAOTUS Koalitsiooni moodustavad parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni moodustavad erakonnad, kes ei kuulu valitsusse ja kes mängivad vastujõu rolli. Ül on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, fraktsioon kannab vastava partei nimetust. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Sageli astub üles ka omapoolse seaduseelnõuga. Sellesse kuulumine ei ole kohustuslik. PARLAMENDI ÜL Algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, selles osaleb ka valitsus(algatab enamik seaduseelnõusid), erinevate
maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel. Juba Teise maailmasõja lõpul oli Saksamaa olukord lootusetu ning 08.05.1945 aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse väed alla tingimusteta kapituleerimise aktidele. Olukord peale Teist maailmadsõda ei muutunud sugugi paremaks ning 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes, sest Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ning Nõukogude
Imanuel Kant: "Kunst on "mäng", mis aitab tõsielust eemalduda." Seoses usundiga, maagia, animism (maskid, kehamaalingud) rituaalidega seoses, arenesid hiljem kunsti ja teaduse alged. Esteetiline vajadus inimesse sissekodeeritud Kunsti ülesanded: eneseväljendus, vajadus muuta maailma jne, olla isikupärane, pärand järeltulevatele põlvedele. Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa Esimesed kunsiteostena võetavad objektid või teosed, esemed loodi umbes 40 000a eKr Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr
kaitsepiirid. 2) 9. saj lõpp 11. saj algus. Endised lääne-rooma alad on üle saanud rahvastiku kriisist. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Vahekeskaeg ulatus 11. saj kuni 14. saj teise pooleni, see on õitsenguperiood. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust- Hiliskeskaeg 15.- 16. saj. Sellel perioodil kliima halveneb, puhkeb saja-aastase sõda ja Euroopat laastab katk. Toimub taas demograafiline tagasilöök. Sellega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu.
sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga olid USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa, viimased tulid sõjast välja võitjatena. Teise maailmasõja võitjate ühisleer lagunes, kuna endiste liitlaste vahelised vastuolud toodi avalikkuse ette. Külm sõda kestis üle 40 aasta. Külm sõda ei olnud aga sõda, kus armeed oleksid võidelnud. See oli kõikehaarav poliitiline,ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia(kommunismi ja demokraatia) vahel.Võideldi kõikidel elualadel. Näiteks majanduses ja relvade tootmises. 1950-1980 aastatel oli peamine murettekitav küsimus Maailmas võidurelvastumine. NSVL ja USA mõlemad kartsid, et teine pool ründab neid ja et seda vältida ja vastast ennast kartma panna hakati massiliselt tootma igasuguseid hävitusrelvi ja välja töötama ABC-relvi (tuumapommid,keemia-ja bioloogilisedrelvad).
PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda kujutas endast mitmekümne aasta pikkust vastasseisu Lääne deomokraatlike riikide ning kommunistlikku totalitarismi vahel. Külmas sõjas otsene sõjategevus puudus, see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandlike maailmavaadetega ühiskondade vahel. 1940. aastate rahvusvahelised suhted jahenesid kiirelt, kuna välja hakkasid kujunema riikide tegelikud maailmavaated ning eesmärgid. Kogu maailma saatus oli kahe suurriigi õlul, kes mõlemad pidid käituma nii, et vastastest üle olla ning oma tahtmist peale suruda. Tulised olid läbisaamised juba Teise maailmasõja lõpus, kui lagunenud oli juba ka maailmasõja võitjate leer. NSV
Koostaja: Kristiina Maremäe 12.tehnoloogia Lähte 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi........................................................................................... 4 Holokausti ajalugu................................................................................................................... 5 Kristallöö................................................................................................................................. 6 Lõpplahendus....................................................................................................
Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus; 6) salateenistuste tegevus NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee e. KGB
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. Ühendriikidel oli tuumapomm. 4
Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus; 6) salateenistuste tegevus NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee e. KGB
annaabi.ee 
