Ateismist Eestis
Kui seni oli ateism - vähemalt ida poolt kultiveeritu - pidanud
rohkem või vähem püsima põranda all, siis nüüd saadi tegevuseks vabad käed.
Nagu ka Eesti Töörahva Kommuuni poliitika puhul, olid nüüdki uue võimu
esimesed hoobid suunatud kiriku vastu. Üleüldist olukorda võib kirjeldada kui
täielikku laastamistööd, kus püüti purustada kogu olemasolev struktuur ning
rajada selle varemeile uus.
Sellise poliitika läbiviimiseks asutati 1940. aasta oktoobris mitmeid
ideoloogiakoole ja Võitlevate Usuvastaste Liidu rakukesed (VUL). Koolides tehti
massilist usuvastast propagandat. Naeruvääristati kirikuskäimist, ristimist,
leeriõpetust, laulatust jne. Noortele alla 18 eluaasta keelati igasuguse usulise
kasvatuse andmine. Hakatakse välja andma seni ainsat eestikeelset ateistlikku
ajakirja - “Ateist”, mis sai sõjasündmuste tõttu ilmuda vaid kuus numbrit.
Pärast sõda, Stalini võimulpüsimise lõpuni 1953. aastal ateismi vallas midagi
annaabi.ee 
