Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum..............................................................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus......................................................................................................................5 Rooli ootlus.............................................................................................................................6 Asukoha mõju rollile......................................................................
- : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine
inimene end isiksusena ning tegutsemisele, see kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning kuhu soovib jõuda Sotsiaalne identsus (social identity) kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase Isiksuslik identsus (personal identity) reageerimisest neile, erinevate on ühiskonna ootustele vastamise rollide täitmisest 10 alusel loodud nägemus iseendast, mis mitmesugustes situatsioonides, teeb inimesest "mina ise", mitte "ühe
arenguprotsessi juhtima on ainult subjektina toimivad indiviidid). Isiksuse tunnused – süsteemsuse ning terviklikkuse määrab eneseteadvus, mis on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on indiviidi sotsiaalne kvaliteet, mis väljendub inimestevahelises suhtlemises ja võimaldab indiviidil olla sotsiaalselt efektiivne. Isiksus saab avalduda vaid teadliku ning ühiskondlikult vastutava subjektina toimimise läbi. Isiksuslik identsus - ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”. Isiksuslik identsus kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on see ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena. Isiksuslikud ressursid - eelduseks subjektsusele, kuid nendest ei piisa viimase kujunemiseks. M Mina - arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just “mina ise“
vaimu teadlikuks saamises iseendast ''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia'' selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale):
II-ANAALNE FAAS(1 -3 a) Personaalsuse arengul oluline. Potitamisega seotud probleemid, tekivad esimesed distsipliini kogemused. Selle mis sõltub õppeedukusest ja kaaslaste hinnangust. Poistel tekivad probleemid õppimises. Oluliseks saavad vastassoost sõbrad, tekib demonstratiivne perioodi ülesanne- õppida iseseisvust ja seda, et ära tunda ja tegeleda negatiivsete tunnetega. III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
kahtlus kas ta üldse saab ülesannetega hakkama Initsiatiiv v. süü vanemate pooe abi lapse algatusvõime kasvatamisel küsimustele vastamisega, kui aga küsimustele jäetakse vastamata või peetakse neid rumalaks, võib tekkida süü tunne Edukus v. Alaväärsus vanemate poolne julgustus alustatud asjade äralõpetamiseks, kui lapse tehtust ei peeta lugu võib tekkida alaväärsus Identsus v. Rolliähmasus nooruk suudab oma rollid ühiskonnas ühtseks siduda, selle tegemate jättmisel võib jääda identsus ähmaseks Intiimsus v. Isolatsioon nooruk suudab luua lähedasi sidemeid teistega, vastasel korral võib tekkida üksindus ja isoleeritus tunne Generatiivsus v. Stagnatsioonjärgmise põlvkonna kasvatamine ja juhendamine, kui sellist tegevust ei leita, võib inimene endasse tõmbuda ja tõrjuvaks muutuda
· intensiivne raku mõõtmete ja struktuuride kasv (rakk töötab) · sünteesifaas(DNA süntees, lõpuks tuum 10% suurem sünteesi kontroll) · vahetu ettevalmistus mitoosiks: nn liikuvate valkude süntees, ATP ja RNA süntees 20.Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Haploidsed 21.Millised on kromosoomid interfaasi lõpus? Diploidsed 22.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 23.Mis on mitoos? Päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27
kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. Edukus või alaväärsus – aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. Identsus või rolliähmasus –varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne Generatiivus või stagnatsioon – täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni. Integraalsus või meeleheide – hiline täiskavanudiga
AKTIIVSUS JA KEELE KASTUAMISE OSKUS ON ARENENUD; KUI VANEMAD SOODUSTAVAD TEGEVUST JA VASTAVAD TEMA KÜSIMUSTELE, ARENEB LAPSE ALGATUSVÕIME, KUI KÜSIMUSI PEETAKSE RUMALAKS, VÕIB TEMAST KUJUNEDA SÜÜTUNNE; 4) EDUKUS VÕI ALAVÄÄRSUS (6.-12. ELUAASTA): KUI LAST JULGUSTATAKSE ASJU HÄSTI TEGEMA JA NEID LÕPULE VIIMA NING TEDA KA KIIDETAKSE, ARENEB LAPS TÖÖKAKS JA ETTEVÕTLIKUKS, KUI TEHTUST EI PEETA LUGU JA TEDA KOHELDAKSE KUI TÜÜTAJAT, VÕIB TEKKIDA ALAVÄÄRSUSTUNNE; 5) IDENTSUS VÕI ROLLIÄHMASUS (12.-18. ELUAASTA): SAAVUTATAKSE FÜÜSILINE KÜPSUS JA SAADAKSE ISESEISVAKS; KUI NOORUK SUUDAB OMA ROLLID TERVIKUKS SIDUDA, KUJUNEB TAL VÄLJA TERVIKLIK EGO-IDENTITEET, KUI TA EI OSKA ÜHENDADA OMA ELU ERI KÜLGI, JÄÄB IDENTSUS ÄHMASEKS; 6) INTIIMSUS VÕI ISOLATSIOON (18.-30. ELUAASTA): ETAPP LÄBITAKSE EDUKALT, KUI NOORUK LOOB LÄHEDASE SIDEME TEISE INIMESEGA, KUI TA SEDA LUUA EI SUUDA, VÕIB ARENEDA ÜKSINDUS- JA ISOLEERITUSTUNNE; 7) GENERATIIVSUS VÕI STAGNATSIOON (30
oskused on oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. · Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. · Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks · Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne · Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine,
Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasut oskused on oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne Generatiivus või stagnatsioon täiskasvanuiga.laste kasvatamine, laiemad
hingeläheduse saavutamist ja süvendab sellele eale iseloomulikke üldisi ingemuresid. Paljud püüavad end oma oletatava homoseksuaalsuse eest nii-öelda kaitsta heteroseksuaalsete suhetega, mis on vabad emotsionaalsest kiindumusest, ent tihti see hoopis süvendab sisekonflikti. Seksuaalse orientatsiooni välja kujunedes ollakse psühholoogiliselt paremas olukorras, sest olukorraga kohanemine ja leppimine on alati lihtsam kui lahendamata ning veel valikuta jäänud seksuaalne identsus. Ent vaatamata sellele jääb psühhoseksuaalne identsus homoseksuaalsel inimesel tihti problemaatiliseks ja ilmneb lahknevusi hoiakute ja käitumise vahel. Oma seksuaaltundmusi hinnates peavad end täiesti homoseksuaalseks üksnes pooled meestest, keda iseloomustab selge homoseksuaalne käitumine. Homofoobia Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis
algelist tööjaotuse ehk koostöö oskust. Töö väärtustamist ainsa rahulolu- ja tunnetusallikana mõjub pärssivalt noore inimese identsuse arengule. Temast võib K. Marxi ütlust kasutades "professionaalne idioot". Selle arengustaadiumi panust lapse identsuse kujunemisse võiks väljendada sõnadega: "Ma olen see, mida ma suudan ja tahan õppida". Paljude inimeste jaoks identsuse areng selle staadiumiga piirdubki. Noorukiiga (1219) identsus või rolliline segadus. Nooruk seab kahtluse alla kõik varasemad lahendused, mis puudutavad usaldust, autonoomiat, initsiatiivi ja kompetentsust. Kiire kehaline areng ja suguline küpsemine tekitavad temas segadust. Otsides püsivust ja terviklikkust iseendas identsustunnet, näeb ta sageli oma vanemaid vastasrollis. Nooruk vajab aega erinevate rollide katsetamiseks, nii tegelikkuses kui fantaasiates, enne valikute tegemist ja täiskasvanu kohustuste võtmist Sellist
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
9. Keskmine täiskasvanuiga 40 kuni 60 aastaselt. 10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4
.." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui
küsimusi eiratakse areneb süütunne. ·Edukus ja alaväärsus - 6-11a. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse ja julgustatakse, areneb ta töökus ja ettevõtlikus. Kui mitte, võib tekkida kujutlus, et ta ei suuda midagi hästi teha. ·Identsus või rolliähmasus -varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks. Peab kahtulesed selgeks saama. Kes ma olen? Kui rollid paigas, kujuneb välja terviklik ego-identiteet, kui ei, jääb identsus ähmaseks. ·Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga. Nooruk loob lähedase sideme teise inimsega, kui ta seda luua ei suuda, võib tekkida üksildus ja isoleeritustunne. ·Generatiivsus või stagnatsioon - täiskasvanuiga. Laste kasvatamine, õpetamine, järgmise põlvkonna mõjutamine. Kui seda ei tehta, võib tulla stagnatsioon. ·Inteapaalseis või meeldeheide - hiline täiskasvanu iga. Ta peab leidma rahulolu iseendaga, kuid võib tunda ka vastupidist
Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. 1)Otsepooldumine- bakteritel 2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad 3)Õistaimed sibula, risoomi, mugula, varre, lehe abil. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · kiire paljunemine MITOOS ..on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus Mitoos on vajalik: · Kasvamiseks · Kudede uuendamiseks · Haavade parandamiseks · Vegetatiivseks paljunemiseks Toimub interfaas, kus organellide arv ja raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, kromosoomid kahekromatiidilised, tsentrioolid kahekordistuvad Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas-1) Algab kääviniidistiku kujunemine2)Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks 3) Tuumakesed kaovad
ongi tehtud. Nende tegevuste tõttu kannatab aga noorte mõtlemisvõime, ei süveneta enam ise teemadesse ning suhtutakse üldiselt. Samuti ei saada ka ise enam aru sügavamatest tekstidest, vaid võetakse kõike üldiselt, jutule keskendumata. Kaob ka noorte analüüsimisvõime. Kui veel 100 aastat tagasi hinnati eesti keele oskust, ning räägiti seda uhkusega, siis tänapäeval ei tundu keegi sellest eriti hoolivat. Rahvuskultuuriline identsus on vähenenud, kasutatakse suvaliselt võõrkeelt ning emakeelt vaheldumisi, ning keegi ei pane seda pahaks. Tänapäeva inimesed on niivõrd ülemaailmastunud, et vahepeal ei tunta isegi ära kas tegu on oma emakeelse sõnaga või mõne võõrsõnaga. Seda selle tõttu, et kogu maailma rahvad on hakanud omavahel aina enam segunema, ning tänu sellele tuleb keelekasutusse ka aina uusi sõnu juurde, mida toovad endaga kaasa teised rahvused. Inimesed võtavad uued sõnad
3. initsiatiiv või süü 4-5eluaastat. Laps hakkab palju katsetama ja küsimusi esitama. Kui vanemad lähevad kaasa ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime, kui lapse küsimusi peetakse rumalaks, võib temas kujuneda süütunne. 4. Edukus või alaväärsus 6-11eluaastat. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse tagant, siis areneb lapse töökus ja ettevõtlikus. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, tekkib tal alaväärsus tunne. 5. identsus või rolliähmasus varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus, saadakse iseseisvaks. Tähtis saada aru kes ma olen? Kui tal ei kujune välja terviklik ego-identsiteet, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6. intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga. Eduaks etapp siis, kui nooruk loob lähedase sideme teise inimesega, kui mitte, või areneda üksinud ja isoleeritustunne. 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga. Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna
1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t
Kognitiivse arengu teooria looja. See uurib ,kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Erik Erikson. on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide
Selle käigus tagatakse kromosoomides olevat geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus agab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarraku moodustumist. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus. Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon. Kontrollitakse DNA õigsust. Vaadeldakse nelja faasina: profaas, metafaas, anafaas,telofaas. Mitoosi tähtsus: kasvamiseks, kudede uuendamiseks, haavade parandamiseks, vegetatiivseks paljunemiseks. Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud. Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
6.-11.a Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise. Last julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse selle eest, nii areneb töökas ja ettevõtlik inimene. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha. 5. Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks (vanematest sõltumatuks). Tähtis on leida vastus küsimusele - Kes ma olen? Noor kahtleb paljus - kelleks tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kui nooruk suudab oma rollid tervikuks siduda, kujuneb välja terviklik ego-identiteet. Kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6. Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga
vanemad toetavad last tema tegemistes või hakkab laps oma suutlikkuses kahtlema 3) Initsiatiiv või süü (4-5 a): kas vanemad soodustavad lapse algatusvõimet ja küsimusi või tekitavad temas süütunde 4) Edukus või alaväärsus (6-11 a): kas last kiidetakse tehtud tööde eest või lapsest ei peeta lugu, tekitades alaväärsustunde 5) Identsus või rolliähmasus (varane noorukiiga): Enda leidmine, terviklik ego-identiteet 6) Intiimsus või isolatsioon (hiline noorukiiga): Eeldus, et noor inimene loob lähedase sideme teise inimesega, võib areneda üksindus või isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon
Õistaimedel nii suguline kui vegetatiivne paljunemine - Üheaastased taimed paljunevad ainult suguliselt ehk seemnetega -Puudest-põõsastest mõned liigid võivad paljuneda nii suguliselt kui vegetatiivselt - Ilupõõsaid, okaspuu vorme paljundatakse üldjuhul pistokstega 3. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kahe tütarraku geneetiline identsus. Karüokinees(rakutuuma jagunemine)+tsütokinees (tsütoplasma ja rakuorganellide jagunemine) Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4
Viit märgitakse vastavalt asutuse asjaajamist reguleerivatele dokumentidele dokumentide loetelule ja asjaajamiskorrale. Viide koosneb kirjale registreerimisel antud järjekorra¬numbrist ja üldjuhul sellele lisatud liigitamise käigus omistatud tähisest ja/või muust tunnusest. 13.Millised nõuded on kehtestatud dokumentide allkirjastamisele? · Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende identsus. Digitaaldokument allkirjastatakse esimesena. Digitaaldokumendi ja paberdokumendi vastuolu korral kehtib digitaaldokument. 14.Kuidas toimub digitaaldokumentide väljasaatmine asutusest? Milliseid võimlusi selleks kasutatakse? Digitaaldokumendi väljasaatmisel edastatakse adressaadile: 1) dokument koos vajalike lisadega ja metaandmetega ning allkirjastatuna, kui seda on nõutud, või
Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 14. Mis toimub tsütokineesis? • Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele) Kestaga rakkudel moodustub vahe- lamell ja siis mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. 15. Mida nimetatakse interfaasiks? Aega kahe jagunemise ehk mitoosi vahel. 16. Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17. Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 18. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas Metafaas Anafaas Telofaas 19. Mis toimub profaasis? Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad Moodustub mitoosi kääv 20. Mis toimub metafaasis? Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 565 agagtcaagctgatcacaagatagatcatttaggacaactgtgtgtaaaa 614 EMBOSS_001 637 atcggttgttttggatcgtga 657 ||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 615 atcggttgttttggatcgtgacgatcgatgctagctgatcgat 657 #--------------------------------------- #--------------------------------------- Järjestuste identsus on 64,2%. Ka DotPlot näitab madalat identsust. Esineb mittevastavusi. 2. punkti neljanda järjestuste paari globaalne joondamine: ######################################## # Program: needle # Rundate: Wed Mar 07 18:12:05 2007 # Align_format: srspair # Report_file: /ebi/extserv/old-work/needle-20070307-18120462654439.output ######################################## #======================================= # # Aligned_sequences: 2 # 1: EMBOSS_001 # 2: EMBOSS_001 # Matrix: EDNAFULL
Sest mittesuguline vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Prokarüoodid, seened, protistid ja paljud taimeliigid (samblikud, katteseemnetaimed). Lk. 73. Mitoos- rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoos tagab organismi kasvamise ja haavade, vigastuste paranemise. Geneetiline identsus. Kuidas rakud jagunevad? Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel). Siis alles algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees (moodustub kaks tütarrakku). Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood.
12.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas, tsütokinees, interfaasi g1 faas, interfaasi s faas, interfaasi g2 f 13.Mis toimub karüokineesis? Rakutuuma jagunemine 14.Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jagunemine 15.Mis toimub interfaasis? Organellide arvu suurenemine, ensüümide süntees, DNA replikatsioon, ATP süntees 16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi? Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Keharakud, geneetiliselt identsed 18.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 19.Mis toimub profaasis? Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid 20.Mis toimub metafaasis? Kromosoomid ekvatoriaaltasandil ja tsentrioolid rakupoolustel 21.Mis toimub anafaasis? Kääviniidid lühenevad, toimub kromotiidide lahknemine poolustele 22.Mis toimub telofaasis?
Kui selline dokument on allkirjastatud digitaalselt, tuleb teha ka väljatrükk, mille juht allkirjastab omakäeliselt ja mis säilitatakse ettevõtte arhiivis. Nõue on kehtestatud selleks, et tagada dokumendi tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul. Kopeerimisega saadud allkirja jäljend ei asenda allkirja. Allkirjaga samal ajal kirjutatakse dokumendile ka kuupäev. Kui dokument allkirjastatakse nii paberkandjal kui digitaalselt, tuleb tagada nende identsus. 2 Dokumendi kooskõlastamine teise asutusega Kui dokumendi jõustumiseks on ette nähtud selle kohustuslik kooskõlastamine teise organisatsiooniga, vormistatakse kooskõlastusmärge. Märge trükitakse elementide parempoolses veerus allkirjast allpool, kooskõlastusviisade kohal. Suurema hulga kooskõlastuste puhul käsutatakse kooskõlastuslehte. mis lisatakse dokumendile
Gottlob Frege "Tähendusest ja osutusest" - kokkuvõte (Akadeemia 1/1995, lk 87) Mis on võrdsus? (A=A) Oletus: võrdsus e. identsus on suhe objektide nimede või märkide vahel. Selle oletuse kasuks räägib see, et a=a ja a=b on erineva tunnetusväärtusega laused. a=a kehtib a priori, see on analüütiline väide. a=b vormis väited ei ole alati a priori põhjendatavad, sisaldavad väärtuslikke täiendusi meie teadmistele, see on sünteetiline väide. Aga kui võrdsus esineks nende objektide vahel, mida a ja b tähistavad, siis ei peaks a=a (kui see väide on tõene) erinema a=b-st (kui seegi on tõene)
· Fe2Cl6 + 6KCN + 6H2O 2Fe(OH)3 + 3KCl + 6HCN · Fe(OH)3 + 6KCN K3Fe(CN)6 + 3KOH · Leeliskeskkonnas K3Fe(CN)6 redutseerub : · 4K3Fe(CN)6 + 4KOH 4K4Fe(CN)6 + 2H2O + O2 · Mõlemat tüüpi kaaliumheksatsüanoferraate kasutatakse · erinevate raudioonide määramiseks: · Fe2+ + K3Fe(CN)6 "Turnbulli sinine" (sade) · Fe3+ + K4Fe(CN)6 "Berliini sinine" (sade) · Kaua aega arvati, et need sinised ühendid on erineva koostise ja struktuuriga; · praeguseks on teada nende identsus · (tuvastatud röntgenograafiliselt) - · mõlema koostis vastab valemile KFeIIFeIII(CN)6 · (mõnedel andmetel muutuva koostisega) · Na2Fe(CN)5NO . 2H2O - naatriumnitroprussiid · veripunane krist aine · lahustub vees · Kasutatakse anal. keemias sulfiidide (S2-, HS-) määramiseks · Prussiidühendeid saadakse näit nitritite mõjul · heksatsüanoferraat(II) lahustele : · K4Fe(CN)6 + KNO2 + H2O K2Fe(CN)5NO + KCN + 2KOH
küsimusi rumalaks võib tekkida süütunne. 4.Edukus või alaväärsus 6-11 eluaastad;last julgustatakse hästi tegema või asju lõpule viima,areneb töökus ja ettevõttlikus,kui koheldakse kui tüütajat,tekib süütunne,siis ei suuda lapsed tegevust nautida 5.Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga;füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks;otsitakse vastust küsimusele ,, Kes ma olen?"; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks. 6.Intiimsus või isolatsioon hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise inimesega;kui ei suuda luua,areneb üksildus-ja iseleeritustunne 7. Generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanu iga;Generatiivsus seostub järgmise põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega;kui ei leita tegevust,mis mõjutaks põlvkonda võib tekkida endassesulgumise tee,mis toob kaas stagnatsiooni. 8
(remargid) Dialoog draamas: Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega, tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi 2 monoloogikontseptsiooni: kõnesituatsiooni alusel- tekib siis kui kõneleja on laval üksi; kõne iseloomu alusel – tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka dialoogi ajal Monodraama – ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt „Polkovniku lesk“ • Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. • Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi • Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. Kõne postdramaatilises teatris: kõne ja dialoogi dekonstrueerimine, polüloogilisuse ja mitmehäälsuse esiletõus, stiilide segamine, loogilise terviku lagunemine
Kui lapse tehtust ei 6.-11.a peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha. 10 1. Identsus või Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks (vanematest rolliähmasus sõltumatuks). Tähtis on leida vastus küsimusele - Kes ma olen? Noor varane noorukiiga kahtleb paljus - kelleks tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kui nooruk suudab oma rollid tervikuks siduda, kujuneb välja terviklik ego- identiteet. Kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema
Homoks käimine sai 1990. aastaile omaseks teisitimõtlemise viisiks, protestiks riikluse ja poliitiliselt korrektse mõtlemise vastu. Vähemalt niikaua, kuni seda ennast ei lülitatud poliitilise korrektsuse süsteemi. ,,Piiririigis" pole veel seda rabedat tahapanemisiha, mis lööb välja pettumustest tulvil ,,Raadios". ,,Piiririigi" embused ja ampsud oleks ehk heaks kiitnud isegi tagasihoidlik Karl Ristikivi. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Kriitika tervitas ,,Piiririiki" kui tulevikuromaani. Tähelepanust jäi kõrvale pinev seos ärkamiseelse kultuuritundega. See on ju tegelikult üks luuleandeline mõisaaednik, kes ,,Piiririigis" oma lugu jutustab. Minu jaoks on ,,Piiririik" Juhan Liivi ,,Varju" (1894) omapärane ümberkirjutus sada aastat hiljem
Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: o Vanade rakkude kõrvaldamiseks o Sõrmede, varvaste jne tekkimisel o Mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos - eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ja geneetiline identsus Mitoos on vajalik: o Surnud rakkude asendamiseks o Kasvamine o Paljunemine o Haavade paranemine Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon ja siis selle õigsuse kontroll Kui vigane o Väikse vea korral parandatakse teise ahela baasil o Ulatusliku vea korral on kolm võimalust – rakk viiakse apoosi, immuunsussüsteemi rakud hävitavad selle, kui immuunsussüsteemi killerrakke vähe siis tekib kasvaja
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, ...
Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas eraldumisfaas
- Mõistus - emotsionaalne seisund, mis seda vormib, on alandlikkus. Nartsissismist suhteliselt vabana suudab armastada vaid selline inimene, kellel on piisavalt alandlikkust, objektiivsust ja mõistust. Armastuse kunsti praktika nõuab usu praktikat. Usu tüübid: 1) Irratsionaalne - arutu alistumine autoriteedile, võimule. 2) Ratsionaalne - veendumus, mis põhineb inimese võimel mõelda või tunda. Kui meil puudub usk enese püsivusse, siis on ohus meie identsus, me saame sõltuvaks teistest inimestest, kelle arvamused saavad aluseks meie enesehinnanguile. Hariduse vastand - manipuleerimine, mis põhineb usu puudumisel võimete arengusse ja veendumusel. Meil on usku teiste võimetesse, enesesse ja inimkonda niivõrd, kuivõrd oleme kogenud oma võimete arengut, enese tegelikku ja sisemist kasvamist, mõistuse ja armastuse võimu. 9
CVM (PCR-RFLP) Skreipi lammastel (sekveneerimine) Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine Kohustuslik aretuses kasutatavatele isasloomadele (veised, hobused) Emasloomal on mitu seemendust või paaritust milline seemendus/paaritus oli tiinestav Kahtlus põlvnemisandmete õigsuses (omanik ise või ostja) Loomad, kellel on probleemid märgistusega Embrüosiirdevasikad põlvnemine geneetilistest vanematest Kloonvasikad identsus rakuliiniga Koerte puhul duubelpaaritused Miks on tarvis põlvnemisandmeid kontrollida? Kohustuslik geneetiline ekspertiis aretuseks kasutatavatel pullidel ja nende emadel Lehmal on kaks seemendust kahelt või enamalt pullilt kuni 15- päevase vahega Lehma tiinusperiood on 15 päeva lühem või pikem antud tõu keskmisest tiinusperioodist, arvestatuna viimasest seemendamise kuupäevast
• Puuduvad kvaalid & zombid: on funktsionaalne seisund, aga pole kvaale (ei kogeks kunagi kvalitatiivse iseloomuga vaimuseisundeid) • Pööratud kvaalid: erinevus kvaalides ilma erinevuseta väljundis. Kui sellised olukorrad on võimalikud, siis pole kvaalid hõlmatavad funktsionaalse definitsiooniga. Materialism Dualism Substantsidualism Omadusdualism Biheivorism Funktsionalism Identsus (samasus)teooria Analüütiline biheivorism Metodoloogiline biheivorism
4 Erik Erikson (1902-1994) Omas Freudiga sarnast arenguteooriat, kuid püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat ning leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsüholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. Eeldas, et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutisi. Eriksoni põhiideed olid, et küpsus on identsus ja väljakujunenud eneseteadvus. Ning et inimese arengut ei määra vaid organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. 1.2.2 Humanistliku psühholoogia teooriad Humanistliku psühholoogia teooriate pooldajad heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi ehk põhjuslikkuse, eeldades, et inimene on spontaanne, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970)
10. november- Kemal Atatürki surma-aastapäev(täpselt kell 9:05 hommikul terves riigis vaikne mälestusseisak) 3 2. KULTUURIHOIAKUD Usk ei domineeri igapäevases elus nii tugevalt kui teistes islamimaades. Pooled peavad enne vormiliste läbirääkimiste algust loooma head suhted. Identsus rajaneb ühiskonnasüsteemile ja Väärtushinnangud haridus on peamine jõud, mis aitab inimesel ühiskonnaredelit pidi kõrgemale tõusta. Tööeetika on sügavalt juurdunud. Tuntakse uhkust kodumaa ühiskondliku ja perkondliku Isamaalisus kokkukuuluvustunde üle. See kõik kuulub türklase enesemääratluse ja eneseväärikuse juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
