Ideaalid ja tegelikkus
tutvusringkonnas on väga vähe mittesuitsetajaid ja alkoholi mittetarvitavaid inimesi, seega
võin end hästi tunda. Ma ei mõista neid inimesi, kes igapäev, igalpool ja iga natukese aja
tagant suitsetavad, kuna pole ise seda kogenud. Saan aru, et see on sõltuvust tekitav ja
suitsetav inimene vajab seda nagu vett. Igaljuhul ma ei poolda suitsetamist, ega kah mingit
muud sellesarnast tegevust. Minu jaoks on ideaal see, kes ma praegu olen.
Tegelikkuses on aga asi veidi teistmoodi, kuna idealli, kui sellist, pole olemas. Seda sa võid
arvata, kui nii see ei ole. Seda sellepärast, et igas sinu meelest ideaalis on alati midagi
negatiivset, olgu see siis kui suur või väike tahes. Järelikult ka mina ise, ega ka keegi teine
siin ilmas ei saa olla täiuslik ja ideaalne. Meis igasühes on midagi halba ja midagi head, kuid
erinevus on meis kõigis just sellest poolest, et kelles on head poolt rohkem ja kelles halba.
Mida siis ideaal minu elus, endast üldse kujutab