Öko ja keskkonnakaitse konspekt
Nagu sündimuski, nii võib ka suremust iseloomustada
ajaühikus surnud isendite arvuga.
1) ökoloogiline suremus isendite suremus konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei ole kindel suurus
ja muutub pidevalt sõltuvalt keskkonnatingimustest ja populatsiooni enda seisundist.
2) teoreetiline minimaalne suremus hukkunud isendite arv ideaalsetes tingimustes, kus populatsiooni ei
mõjuta mingid limiteerivad faktorid. See on kindel suurus.
Ka kõige ideaalsemates tingimustes surevad populatsiooni isendid vanuse tõttu. Seda vanust
nimetatakse füsioloogiliseks (maksimaalseks) elueaks, mis kindlasti ületab keskmist e. ökoloogilist e.
looduslikku eluiga.
Lisaks suremusele väheneb populatsiooni arvukus ka emigratsiooni e. väljarände teel. Väljaränne on
intensiivse paljunemise ja kõrge arvukuse tagajärg, kui populatsioonis tõuseb isenditevaheline konkurents
nii toidu kui ka elupaiga pärast.