ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
Tollal oli see õigustatud, sest maapõuevarad,
energeetiline baas ja teised tegurid tegid selle maalapi ahvatlevaks tööstusplatsdarmiks,
kus siinse unikaalse looduse hoid oli teisejärguline. Põlevkivi toodeti siis ligi 31 miljonit
tonni aastas, praegusest üle kahe korra rohkem. Halvimad päevad keskkonnale olid Ida-
Virumaal 1990ndate aastate alguseni. Siis algasid muutused. Esialgu küll põhiliselt
tootmismahtude olulise languse tõttu pärast Eesti taasiseseisvumist, langes ära suur
idatarbija ja plaanimajandus. Hiljem hakati parendama olemasolevaid ja rakendama enam
keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Seda just pärast Eesti vastuvõtmist euroliitu, kuna
keskkonnanõuded on siin tunduvalt karmimad võrreldes sellega, millega oldi varem
harjutud (Liblik 2007). Sellegi poolest on ka tänapäeval Eesti õhusaaste probleemid
regionaalsel tasandil seotud Kirde-Eestiga, kuid mitte enam nii hirmuäratavad (Kohv 2000:
17).