Kliima Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14°C kuni 16°C). Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on väga haruldased. Madalamatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm. Rahvaarv Seisuga 2010 (juuli) elas Iirimaal 4,622,917 inimest. Iirimaa on 119. kohal maailma riikide reastatuse tabelis rahvaarvu alusel. Kuna iirimaa rahvaarv jääb siiski alla paarikümne miljoni, nimetatakse riiki siiski väikeriigiks. Rass Iirlased on europiidsest rassist. Riigikeel Iirlaste riigi keel on iiri keel ja inglise keel. Usk
Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad
tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel, ning kõige soojemad kuud on juuli ja august (14°C kuni 16°C). Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on väga haruldased. Madalamatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm Loodusvarad Iirimaal on turba tööstuslik kasutamine laialt levinud. Lisaks on seal loodud riigifirma Bord na Móna, mis haldab turbatootmist Iirimaal toodetakse peamiselt freesturvast, mida kasutatakse elektrijaamades, ning brikett-turvast, mida kasutatakse kodumajapidamistes kütmiseks. Söök
on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuus on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel. Kõige soojemad kuudon juuli ja august, kus keskmine päevane temperatuur kõigub 14°C ja 16°C vahel. Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on üsna haruldased. Sageli on udu. Madalatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 200 mm. Loodusvarad: Iirimaa pole rikas maa - seal on vähe loodusvarasid. Ei ole sütt, rauamaaki ega tohutuid naftamaardlaid. Sellest hoolimata on Iirimaa mõju kaugeleulatuv: selle maa rikkus peitub tema rahvas ja iseloomulikus gaeli kultuuris. Mida Iirimaa toodab? 1. Nisu 2. Kartulit 3. Lamba- ja veiseliha 4
annaabi.ee 
