Ühendriikides, Iraanis ja Prantsusmaal. Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia tähestik. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar käibis uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on kultusekeelena säilinud tänini. Uus Armeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel
on säilinud hulk vanapäraseid jooni. Vanaarmeenia keelt kõneldi peamiselt Armeenia mägismaal. Seda kirjutatakse armeenia tähestikus. Kõnekeelena on vanaarmeenia keel välja surnud, sellest arenes välja 12.-18. sajandil tarvitatud keskarmeenia ehk kiliikia armeenia keel, millest 18. sajandil sündis omakorda tänapäevane armeenia keel. Keskarmeenia periood hõlmab 12.16. sajandi. Uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel