Liivi sõda
Liivimaa kuningriigi lõpp. Tsaar ei usaldanud enam Magnuse väejuhivõimeid ja
saatis Tallinna vastu oma väe venelastestjuhtidega. 1577.aasta jaanuari lõpul jõudis see linna müüride alla, kus
pidi otsustatama Eesti ala tulevik. Linna pommitati suurte kivikuulide ja süütepommidega, aga vallutada seda
siiski ei suudetud. Kaitse oli organiseeritud hästi, julgelt tegutses ka Schenkenbergi Iipkond. Pärast 7-nädalast
piiramist põletasid Vene väed jällegi oma laagri ja Iahkusid. Oma ,,kuningriigi" raskeil päevil oli Magnus
hakanud otsima uut isandat. See pahandas Ivan Julmaja üleastuja vangistati. Hiljem lubati hertsog Magnusel
minna Kuramaale, kus ta asus hoopis Poola-Leedu teenistusse. Vene väed hõivasid Põltsamaa ja Iik.videerisid
Liivimaa vasallkuningriigi. Sõja Iõpp. Poola oli Eesti alal peetud võitluses olnud seni suhteliselt tagasihoidlik.
Kui aga kuningaks sai Stefan Batory, algas 1579. aastal Ka ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Poola
annaabi.ee 
