U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte
landscape", 1925).
Pooldas Vidali possibilismi.
Elulaadi asemel kasutas mõistest kultuur, mille tähendus umbes sama. Käsitles regioone kui
kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene. Loodusmaastik oli vaid plats, kuhu inimene sai ehitada.
Vajalik oli kultuurmaastikke uurides vaadata ajalukku, sest selliste maastike kujunemine on
pikaajaline portsess ja lühiajalised nähtused (mood, subkultuurid) jälgi ei jäta.
Richard Hartshorne (1899-1992). Tema 1939. aastal i1munud "Geograafia olemus" ("The nature
of geography") on (euroopa1iku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Hartshorne
rõhutas üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust üldistele
seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. Hartshorne ja ta töö
olid Ameerika ülikoolides vaga mõjukad. Selleparast, kui geograafia areng tõstis päevakorda