TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
taas iseseisvaks riigiks saamine ja üleminek plaanimajanduselt turumajandusele. (venemaa) 1990 a.algul oli olukord Eesti Majanduses vilets,SKT kahanes.Igapäevaelus tõhendas see alalist ja kõikehõlmavat toidu-ja tarbekaubadefitsiiti.(toidu ja tarbekaubad muutusid defitsiidiks.Puudus oli sularahast,palkade ja pensionite maksmine hilines,mõeldi välja ostutsekid ja tsekiraamatud) Kriisi alguses polnud põhiprobleem selles,et kaupa oli vähe-hoopis raha oli liiga palju(eriti seni,kuni hüperinflatsioon inimeste hoiuseid veel lõplikult nullinud polnud),mistõttu rahavas ostis paaniliselt kõike kokku. Teine kaubanduspuuduse põhjus oli nõukogude jaotus-ja veondussüsteemi kokkuvarisemine.Vanad majandussidemed katkesid,seiskus paljude ettevõtete töö. (1992 a.astus Eesti Pank Maailmapanga liikmeks) Majanduslnguse peatamiseks oli tollasel Eesti valitsusel vaja lahendada kaks probleemi. 1.Orienteerida osa majandussidemeid ümber idast läände,sest polnud lootust,et idast
Väärtus- see on tajutav meeltega, see teeb kauba vahetuse võimalikuks. Inimtööaeg, mis on vajalik ühe või teise kauba tootmiseks. Tarbimisväärtus- kauba võime rahuldada inimese vajadust, kauba konkreetne külg, saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas inflatsiooni mõõdetakse (mis on inflatsiooni määr?), mis on tarbijahinnaindeks (THI). Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi jooksul, Nõudlusinflatsioon- olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini, kui kaupade pakkumine
Valuuta Valuuta väärtuse määrab täielikult selle hind valuutaturul. Kuna see hind on pidevalt muutuv siis nim rahaühikut vabaks ehk sujuvaks kursiks. Valuuta väärtuse määratakse nn valuutaindeksi kaudu. Valuuta väärtus määratakse mingi teise maailmariigiühiku suhtes. Noteeritud kurss- nim raha väärtuse hinnangut teatud ajahetkel Noteeringud jagunevad: · Otsene noteering- valuutakursina antakse välisraha ühikule ( 1 USD ) vastava kodumaise raha hulk ( näide ) · Pöördnoteering- kodumaisele rahaühikule antakse vastav välisraha hulk Pariteetsed- otsene- ja pöördnoteering on teineteise pöördarvud Risttabel- valuuta väärtuste võrdlemist hõlbustav tabel nn ( kus esitatakse nii otsesed kui ka pöördkursid) Inflatsioon Inflatsioon- üldine hinnataseme tõus ( inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest vähem kaupa osta ehk euro on varasemast väärtusest väiksem Hüperinflatsioon- väga kiire in...
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....
Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa keeldus)
Rahareform taastati toimunud Tööpuuduse Majanduspoliitika raha väärtus likvideerimine Kauplemisvabadus Eraettevõttlus lubatud Põllumajandus arenes Rasketööstuse laiendamine Riigimajandus tsentraliseeriti Punaarmee Koonduslaagrid Hüperinflatsioon tugevdamine teisitimõtlejtele Aarja rass teistest Sunnitöölaagrite Töölised koondati kõrgemaks süsteem südikaatidesse Piirati demokraatlike Sisepoliitika industrialiseerimine Korporatsioon vabadusi salapolitsei Rassiline puhtus Salapolitsei Gestapo
Maailmamajandus kahe sõja vahel USA oli ainus sõjast kasusaaja sest: 1. Suurbritannia tootmine jääb USA omale alla 2. USA tarnib sõjatehnikat ja annab laene 3. USA muutub Euroopa võlausaldajaks 4. Saksamaa majanduses toimuvad segased ajad Hüperinflatsioon on raha väärtuse hüppeline kahanemine. See tekib, sest kõikides riikides püütakse majandust kiiresti jalule aidata. Riik hakkab raha juurde trükkima ning ettevõtetele laene andma. Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid. Inflatsioon ulatus 1923. aasta oktoobris 30000%. Otsustati, et katteta raha enam ei trükita ning raha seotakse kinnisvara ja maaga. Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning lang...
direktor Jan Kober ja taunis uute valitsejate uusi valitsusviise. Jan Kober kaotas oma töö, pere, au ja oma elu. Nüüd, mõned aastad hiljem, on Jan Koberi ennustused saanud tõeks. Kõik Saksamaa trükikojad töötavad 24 tundi ööpäevas täisvõimsusel, et trükkida ühepoolseid rahatähti, samal ajal kui inflatsioon ulatub ligi 30 000%ni. Taksosõit on bussisõidust odavam, sest esimesel juhul tuleb maksta pärast sõitu, teisel aga enne sõidu alustamist. Hüperinflatsioon on eelkõige äärmuslik näide sellest, kuidas raha ohjeldamatu juurdetrükkimine kespanga poolt majanduse elavdamiseks tegelikult hävitab usu mitte raha väärtusesse, vaid majandussüsteemi tervikuna. Väljavõte aastast 1920: Istume siin Saksamaa Keskpanga direktori Jan Koberiga, kes on nõus vastama paarile aktuaalsele küsimusele majanduskriisist peale Maailmasõda. Peale Maailmasõda oli esmane soov toetada majanduse ja riigi arengut raha juurde trükkides ja odavat laenu andes
koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflatsioon,raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Tööpuudus ja inflatsioon mujalgi Euroopas. Sotsiaalsed probleemid. Äärmusliikumiste tugevnemine.Komintern Sõjajärgne pettumus ja majanduslik kitsikus. Inimesed leidsid, et senine ühiskondlik korraldus ei paku lahendust probleemidele. Väljapääsu nähti "kõva käega" valitsejate võimuletulekus. 1919. aastal moodustati Moskvas Komintern. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis.
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
Versailles's paika pandud läänepiiri Briand'i-Kelloggi pakt USA, Prantsusmaa, 15 riiki, hiljem Ei suudetud uut MS ära 48 riiki veel hoida Rahvusvahelised kriisid: Ruhri kriis- Saksamaa tööstuspiirkond okupeeriti, tulemus hüperinflatsioon. Raha kaotas väärtust. Saksamaa majandusele ränk. Passiivne vastupanu (streigid, jne). Euroopas majanduslangus. Nõukogude Liit kasutades eksportida maailmarevolutsiooni-organiseeriti riigipöördekatsed Bulgaarias, Eestis. Maailmamajandus: Dawesi plaan 1924- · hoidmaks ära sõja puhkemist Euroopas · Reparatsioonide suurust vähendati (1 miljard kuldmarka aastas) ja maksmise tähtaegu pikendati · Majanduse jalule aitamiseks andis USA Sxm-le laene.
Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri praktiliselt välja. Versailles' rahulepinguga määrati ära Saksamaale lubatud lahingulaevade arv, seepärast viidi paljud laevatehased Saksamaalt üle Venemaale ja mujale Euroopasse. Oli sõjajärgne raske olukord. 1923. aastal puhkes kriis, mis tegi majandusraskused suuremaks ning millega kaasnes rahapuudus ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni tõttu langes tunduvalt elutase, eriti neil, kellel olid kindlad sissetulekud nagu töötasud, toetused, pensionid. Saksamaal oli aga turumajanduslik süsteem, mis viis ka 8 miljoni töötuni. 1923. aastal maksti paljudes ettevõtetes palka kaks-kolm korda päevas ning tehti siis vaheaeg, et töölised saaksid selle ära kulutada, sest inflatsiooni tõttu langes raha väärtus sadu kordi päevas ning hommikul saadud raha väärtusest polnud õhtuks kuigi palju järel
Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud langes tootmine vähenes tollimaksud ja laenud Euroopalt tagasi kriis Euroopasse kriis teistesse maailmajagudesse.
armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama oma armeed. Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil
· 1923-1924: esimene sõjajärgne maj kriis Euroopas (hõlmas peaaegu kõiki riike); ületootmiskriis, mille põhjusteks: 1. Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest maj süsteemist 2. Tekkisid raskused üleminekul militaarselt tootmiselt rahuaja majandusele 3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu · Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks · 1924 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued tööstusharud (autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika); kasvu tagasid sise- ja välispol stabiilsus (suurenesid nii tarbimine kui tootmine)
Teine maailmasõda 1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleand...
tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal sai alguse hüperinflatsioon ning see aeglustas kogu Euroopa majandust. See tõi kaasa tööpuuduse ja tooraine allikate kaotuse ning ideaalse võimaluse äärmusliikumise levikuks. Sõja järgses ja demokraatlikus riigikorralduses pettumine ning majanduslikus kitsikuses olnute inimeste hulk suurenes, paljud leidsid et senine ühiskond ei suuda nendele probleemidele lahendust pakkuda. Piirati ka mitmetes Euroopa riikides sisserännet USA-sse, mis aina teravdas sotsiaalprobleeme
majandusedu põhjused-reparatsioonid,ülesehitustöö, moetööstuse võidukäik elsass-Lodring maavara rohke piirkond Sisepoliitiline olukord kaks valistust aastas, kriis tugevdas paremäärmuslasi Rahvarinne- vasakjõudude ühendus-hoidis ära diktatuuri, reformid-puhkus, lühem töönädal Saksamaa demokraatlik (Weimari Vabariik 1919-1933) probleemid- terav sisepoliitiline võitlus, majandusraskused, kommunistide mõju, hüperinflatsioon, USA abi laenudena 1923 kommunistide ja natside mäss Hitler-1889 Autria, 1945 Berliin, 1932 saksa kodakondsus, 1933 kantsler pruunsärklased rünnakrühmad e. SA Reich-tuhandeaasta riik, vaenlased juudid rassiline puhtus- aaria rass, 1938 kristallöö, rassism-mustlaste, homode julgeolek Gestapo, hitlerjugend-noorteorganisatsioon NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Itaalia- probleemid-välisvõlg, suur tööpuudus, kommunistide suur mõju
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igapäevaelus.
Sõltuvus baasvaluutast – valuutakomitee süsteemi valuuta on seotud ankurvaluuta riigi rahapoliitikaga Liigne jäikus – võrreldes teiste vahetuskurssidega Kohustuslikud ressursid ja normatiivid krediidiasutustele – krediidiastused peavad järgima valuutakomitee süsteemi rahapoliitika reegleid (valuuta peab olema kaetud ankurvaluutaga, reservid) Argentiina seadis valuutakomitee sisse aastal 1991, et maha suruda hüperinflatsioon . See oli aga tekkinud sellest, et sealne valitsus armastas kulutada rohkem kui teenis ja puudujääv raha trükiti juurde. Argentiina ankurvaluutaks võeti Ameerika dollar. Peale valuutakomitee sisse seadmist algasid Argentiina jaoks head ajad, sest inflatsioon suruti maha. Tekkis siiski suur probleem, sest riigivõlg laenamisest oli suur, kuid valuutakomitee ei luba valitsusele laenata ega raha juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001
kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa arengut ja see tõi kaasa tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Ühendriikides sai 1929. aastal alguse suur börsikrahh, mis viis ülemaailmse majanduskriisini. Kas II maailmasõda nähti ette? Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli juba 1914.aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. 1927
Siluett Silueti toimetus kuulus 1957.aasta kevadel asutatud Tallinna Moemaja. Silueti numbrid koostas Harry Liivrand, päised kavanda tippkirjakunstnik Heino Kersna ja peatoimetaja ning moekunstnikuks oli Ell-Maaja Randküla. Siluetti tunti kui nõukogude naise Vogue, mis hakkas ilmuma NLis tähelepanuväärsel ajal Hrustsovi sulaperioodil 1958. aasta suvel, siis ei sündinud see tühjale kohale juba varem oli Eestis ilmunud hulk põhiliselt küll joonistatud piltidega moesurnaale. Üks tuntud moejoonistaja oli Melanie Kaarma, keda tunti kogu NSV Liidus. Siluett oli osa Tallinna moemajast seal ilmusidki põhiliselt moemaja kunstnike loodud rõivamudelid. Läbi aegade väljapaistvamad on Randküla hinnangul võrdselt nii andekas kui ka hea ärivaistuga Ivo Nikkolo, aga ka Livia Leskin ja Zoja Järg. Maailmamoega käidi kaasas edukalt, olles nõukogude naisele sild läänest itta. Kuna valdav osa moekeskuse aastak...
Kas A. Hitler oli Saksamaa ainus võimalus? Pärast esimest maailmasõda oli kõige kohutavam olukord just Saksamaal- ta pidi ära andma mitmeid maaalasid, sõja tegevus oli piiratud, majanduskriis oli kõige kohutavam- hüperinflatsioon. Oma nõrga riigiga piirasid ka nad teisi riike, kes olid tunduvalt paremas seisus. Seega otsisid sakslased igasugust väljapääsu nende ebaõiglasest saatusest. Adolf Hitler üritas aastal 1923 Münchenis võimu haarata, kuid natside mässulisus suruti kiirelt maha. Ta pisteti koos oma kaaslastega kongi, kus ta kirjutas oma raamatu ,, Mein Kampf", seal rääkis ta, kuidas suudaks Saksamaa oma olukorda päästa ning rääkis nende ilusast tulevikust.
suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega hinnataseme kasvutempo väljendaja. Küsimus 9 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis Vali üks või enam: on majapidamistel põhjust kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik on mõistlik paigutada sularaha panka hoiustele, et mitte kaotada raha reaalväärtuses muutuvad üldiseks kaupade ja teenuste bartertehingud tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas Tagasiside Hüperinflatsiooni korral on inflatsioonimäär üle 50% kuus ning kuna raha reaalväärtus kahaneb
suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
Puhaseksport (eksport import) Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm · 20. Inflatsioon · 21. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil Deflatsioon Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire hinnatõus samaaegselt valuuta väärtuse kaotamisega Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes · 22. Raha väärtuse muutmine Valuuta annulleerimine valuuta endine vääring t unnistatakse kehtetuks , kehtestatakse uus valuuta, luuakse uus rahasüsteem Valuuta devalveerimine valuuta väärtuse vähendamine
maade tagastamine Prantsusmaale ja Leedule. Lisaks sellele pidi Saksamaa maksma Antanti riikidele reparatsioone, mis tekitasid Saksamaale tõsiseid majandusraskusi ning neid ei suudetud maksta. 1923.aastal okupeeris Prantsusmaa Saksamaa tööstuspiirkonna Ruhri, kuna Saksamaa ei suutnud reparatsioone tasuda. Kui Saksamaa oleks suutnud maksta reparatsioone poleks Prantsusmaa Saksamaa tööstuspiirkonda okupeerinud ning Saksamaa riigisisesed majandusraskused oleksid olnud olemata. Saksamaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus ja raskused kandusid edasi ka Euroopasse ning see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi, sellega kaasnes ülemaailmne majanduskriis. Nõukogude liidu eesmärgiks oli kogu aeg olnud kogu maailma vallutamine ning algav II maailmasõda oli Nõukogude liidu meelest vältimatu. Lenini valitusajal aastal 1914, oli ta vastu võtnud Euroopa Ühendriikide loomise teise imperialistliku sõja tulemusel. 1924. aastal
demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene- kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste ostuvõime langes järsult, tootmist vähendati veelgi. Mõju: USA hakkas Euroopa riikidel tagasi nõudma laene ning kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged
c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Hüperinflatsioon on: a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on:
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
Ülemaailmne majanduskriis Maailmas jäi peale esimest maailmasõda olukord pingeliseks. Ainsa võitjana lahkus esimesest maailmasõjast Ameerika Ühendriigid. Suurim pettumus lasus Saksamaal. Peale laastavat sõda ei elavnenud majandus ning tööpuudus kasvas. Euroopas oli majanduslik olukord halvenenud eelkõige Saksamaa pärast, kes pidi reparatsioone maksma. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas kiiremini väärtust, kui seda trükiti ning selline majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks...
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid ol...
meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale. 3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas Sotsiaal-majanduslik areng sotsiaalne ja majanduslik areng. Repressioon surveavaldus, mahasurumine 1990ndate keskpaigaks on meeste kõrge suremus vähenenud. Balti riikides on meeste ja naiste vaheline lõhe oodatavas elueas Euroopa suurim 10,2 Eestis, Lätis vähenes 10,5lt 9,8le ja Leedus 9,9lt 11,1le.
sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille olukorda raskendasid Antandi riikidele makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini, kui jõuti seda trükkida. Eriti raskelt kannatas keskklass, kes kaotas kõik säästud. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut, see tõi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid, see soodustas omakorda äärmusliikumiste levikut. Äärmusliikumiste tugevnemine. Komintern Sõjajärgne pettumus. Ka nüüd tundus väljapääs olukorrast paljude meelest peituvat riigi osa
1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Sõjajärgne majanduskriis- Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes. Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine. Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur". Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
Arutelu 1.2 Analüüsin järgmist väidet: „Ameerika Ühendriikide koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900. Seega võib öelda, et Ameerika Ühendriikide elanikel on elu praegu 800 korda parem kui aastal 1900.“ Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. SKP suureneb, näiteks tänu tootmismahu suurenemisele – majanduslikule kasvule. SKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi iseloomustab riigi majanduslikku arengut. Seega ei saa väita, et kui koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900, et siis on ka elanikel elu praegu 800 korda parem kui oli seda aastal 1900. RKP näitab, kui palju kaupu ja teenuseid toodeti konkreetses riigis (antud juhul Ameerika Ühendriigis) registreeritud ettevõtjate poolt, ning pole oluline, kas fi...
8 5.INFLATSIOON JA SELLE TAGAJÄRJED Inflatsioon on hinnataseme märkimisväärne ja püsiv tõus. Näiteks kui tarbija hinnainteks (CPI) tõuseb 0,5% võrra aastas, siis on tegemist inflatsiooniga. Seda klassifitseeritakse mastaabi alusel. Üheks äärmuseks on roomav inflatsioon, mis on mõõdukas ehk siis 1 kuni 3% aastas umbes. Teiseks äärmuseks on hüperinflatsioon, mis on väga suur inflatsioon. Selle kriteeriumiks on hinnatõus, mis ületab 50% kuus. Kuid need on kaks äärmust. Tüüpiline inflatsioon ei ole ei roomav ega ka hüperinflatsioon. Inflatsiooni tagajärjel väheneb rahva ostujõud, inimeste majanduslik olukord võib halveneda ning teha elu keerulisemaks. Majandusliku olukorra halvenemise pärast läheb igal aastal Eestist välismaale väga palju inimesi. Kõrge ja kõikuv inflatsioon suurendab riske ja pidurdab seega majanduse arengut
kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide makstavad reparatsioonid. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus kaotas raha väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida. Lahendused: Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilisesrus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1920. aastate teisel poolel Ameerikas oli kiire majanduskasv. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga,
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad
idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping ( ), millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Sõja põhjused · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte. Saksamaa olukord: sõjale järgnes hüperinflatsioon, Versailles' lepingut peeti ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse
Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
