Oma debüüdi tegi Itaalia rahvuskoondises 1980, kui ta oli 17 aastane. Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta võitis oma esimese medali rahvusvahelistel võistlustel 1991a Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme's: hõbemedal (4 x 5 km) ja kaks pronksmedalit (5 km, 30 km). Järges Olümpiamedal 1992, pronksmedal 4 x 5 km. 1993 aastal Faluni Maailmameistrivõistlustel, võitis ta veel kaks hõbemedalit (30 km, 4 x 5 km). 1995 aastal FISi maailmameistrivõislustel, võitis ta veel ühe hõbemedali (30 km) ja pronksi (5 km).Di Centa tuli ka Itaalia meistriks aastateli1985, 1989 ja1991. Di Centa tundus olevat "igavene teine", kuid see muutus järsult 1994 aasta
2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6. koht 10 km vabastiilis 9. koht 5 km klassikas 2001 Lahtis: 12. koht 10 km klassikas 19. koht sprindis 41. koht 15 km klassikas 2003 Val di Fiemmes: Kuld maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis) Hõbemedal 10 km klassikas Hõbemedal 15 km klassikas (ühisstart) Pronksmedal 30 km vabastiilis 2005 Oberstdorfis: 4. koht 10 km vabastiilis 14. koht 30 km klassikas 2007 Sapporos: 6
2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus 19,91 *hõbemedal 4*100m. jooksus 37,89 2009a. Berliinis *Maailmameister 100m. jooksus 9,58 *Maailmameister 200m. jooksus 19,19 *Maailmameister 4*100m. jooksus 37,31 Maailmakarika võistlustel 2006a Ateenas *2.koht 200m. jooksus 19,96 IAAF-i finaalvõistlustel 2006a.Stuttgartis *3.koht 200m.jooksus 20,10 Noorte maailmameistrivõistlustel *Maailmameister 200m. jooksus 20,40 Juuniorite maailmameistrivõistlustel 20092a.Kingstonis. *Maailmameister 200m. jooksus 20,61
Tema suurim rivaali kaugushüppes oli Jackie Joyner-Kersee, kellega oli ta ka väga hea sõbranna. Teismelisena oli ta väga aktiivne organisatsioonis Free German Youth (FDJ). Paljud saksa veebilehed, kaasaarvatud ka tema enda kodulehekülg, väidavad, et Heike Dreschler hääletati ,,Sajandi atleediks" 1999. aastal IAAF-i poolt (Inernational Association of Athletics Federations). Saavutused I Olümpiamängud 1988. aastal Seoul'is hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,22m) pronksmedal 100m (tulemus 10,85s) pronksmedal 200m (tulemus 21,95s) 1992. aastal Barcelonas olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 7,14m) 2000. aastal Sydney's olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 6,99m) II Maailmameistrivõistlused 1983. aastal Helsingis maailmameister kaugushüpe (tulemus 7,27m) 1987. aastal Roomas hõbemedal 100m (tulemus 11,00s) pronksmedal kaugushüpe (tulemus 7,13m) 1991. aastal Tokyo's hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,29m)
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas
Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus 1999. aasta maailmameistrivõistlustel Ramsaus · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus 2001.aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis · maailmameister 15 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis · 8. koht 4x10 km teatesõidus · 8
Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henri Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit
*2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks *2010 omistati Jaansonile suure panuse eest sportliku koostöö arendamise eest Venemaa presidendi aukiri *Jüri Jaansonile omistati sõudmise väärikaim autasu- Thomas Kelleri 18 karaadise kullasisaldusega medal. 3.SPORTLIKUD SAAVUTUSED Maailmameistrivõistlustel 1989.aastal pronksmedal ühepaadil Bledis 1990.aastal kuldmedal ühepaadil Tasmaanias 1995.aastal hõbemedal ühepaadil Tamperes 2005.aastal pronksmedal neljapaadil Jaapanis 2007.aastal pronksmedal kahepaadil Münchenis Olümpiamängudel 1988.aastal 8.koht ühepaadil Soulis 1992.aastal 5.koht ühepaadil Barcelonas 1996.aastal 18.koht ühepaadil Atlantas 2000.aastal 6.koht ühepaadil Sydneys 2004.aastal hõbemedal ühepaadil Ateenas 2008.aastal hõbemedal kahepaadil Pekingis Maailma karikas 1990.aastal võitis ühepaadil maailma karika 1995
Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Andrus Veerpalu koos perekonnaga. 2. Saavutused Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Andrus Veerpalu on 20. veebruari 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Tähtsaimad saavutused tema karjääri jooksul olid: · 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas · 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos olümpiavõitja 15 km klassikas · 1999. aastaRamsaus hõbemedal 50 km klassikas · 2001. aasta Lahtis: maailmameister 30 km klassikas · 2009. aasta Liberecis maailmameister 15 km klassikas Andrus Veerpalu tuli XIX taliolümpiamängudel Salt Lake Citys võitjaks murdmaasuusatamise 15 km klassikadistantsil
parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks nimeteda Kristina Smigun Vähi, kes on samuti, nagu Veerpalu, oma karjääri juba lõpetanud. Ka temal on oma karjääri jooksul edukaid tulemusi ette näidata kolmest taliolmpiamängudest kaks on kuld- ja üks hõbemedal, kuuest maailmameistrivõistlusest üks on kuld-, kolm hõbe- ja ülejäänud kaks pronksmedalid. Minu arvates kolmas edukas Eesti sportlane on Joel Lindpere,
sümboliseerib sajanditepikkusi oskusi ja traditsioone. Peale loomist sai Vana Tallinnast kiiresti üks linna tuntumaid sümboleid ja kuulsamaid Eesti kaubamärke. Uhkus · Eesti parim alkohoolne jook 2011 ( Vana Tallinn Heritage) · IWSC GOLD 2010 medal ( The International Wine& Spirit Competition 2010) Kvaliteediauhind-oma klassi parim-Vana Tallinn · The International Wine& Spirit Competition 2006 ( Vana Tallinn- hõbemedal) · The International Wine& Spirit Competition 2006 ( Vana Tallinn- pronksmedal) · Parim alkohoolne jook 2007 ( Vana tallinn Chocolate Cream) · The International Wine& Spirit Competition 2007 ( Vana Tallinn Chocolate Cream- pronksmedal) · San Fransisco World Spirits Competition 2008 ( hõbemedal likööride kategoorias Vana Tallinn) Tooted : · Vana Tallinn Heritage Edition 500 ml 40&% · Vana Tallinn 500 ml 40% · Vana Tallinn 500 ml 50 %
ühtekokku 25 medalit. 12 nendest olid kullad, 8 hõbedat ja 5 pronksmedalit. Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7
Tema arvele jäid ka 12 maailma- ja 14 olümpiarekordi ületamist. Ene ja Andres Männi perefirmas valmis Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi vahakuju. Kuju valmistati fotode ja mälestuste järgi. Eesti esimese olümpiavõitja, tõstja Alfred Neulandi, vahakuju saab tulevikus näha Valga muuseumis. Alfred Neulandi tiitlid. OLÜMPIAMÄNGUD Kuldmedal Antverpen 1920 Hõbemedal Pariis 1924 MM- võistlused Kuldmedal, Tallinn 1922 GÖTEBORGI MÄNGUD Kuldmedal, Göteborg 1923 VENEMAA MEISTRIVÕISTLUSED Kuldmedal, Moskva 1916 Kuldmedal, Petrograd 1917 Hõbemedal, Riia 1914 Hõbemedal, Petrograd 1915 Köievedu Kuldmedal,Petrogradi"KALEVI" meeskonnas 1917 VENE OLÜMPIA Kuldmedal,Riia 1914
(28. X 1957 Donetsk, Ukraina) on aastast 1982 Kohtla-Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener; lõpetas 1992 a. Leningradis Lesgafti-nim. KKI. Isa Valentin P. (29. IV Kramatorsk, Ukraina), ujuja ja ujumistreener, kuulunud Nõuk. Liidu koondisesse; aastast 1982 Kohtla Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener. Veiko Siimar Eesti NSV ujuja; Tallinna "Kalev". 1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht (aeg:1.04,6) EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises. Kuulus 1961 a. ja 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises Euroopa rekordi püstitanud NSV Liidu nelikusse. NSV Liidu meistrivõistluste kuldmedal 1960 a. ning hõbemedal 1962 a. 100m ja pronksmedal 1961 a. 200m seliliujumises. NSV Liidu rekordid: 100m seliliujumises 1.03,3 (1960), 1.03,0 ja 1.02,8 (1961); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.14,0 (1961), 4.11,1 ja 4.10,3 (1962). Eesti NSV meister 1959-66 a.
Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises · Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises
Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris 11. koht 4×10 km teatesõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Jaapan Naganos 8. koht 10 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2002. aasta taliolümpiamängud USA Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas hõbemedal 50 km klassikas 9. koht 4×10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängud Itaalia Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8. koht 4×10 km teatesõidus 2010. aasta taliolümpiamängud Kanada Vancouveris 6. koht 50 km ühisstardist klassikasõidus Maailmameistrivõistlused 1993 Rootsi Falunis: 15. koht 4×10 km teatesõidus 1995 Kanada Thunder Bays: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1997 Norra Trondheimis: 11. koht 4×10 km teatesõidus 1999 Austria Ramsaus:
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud....
Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM- il Ramsaus. Andrus Veerpalu on kümnekordne Eesti meister individuaaldistantsides. 19.02.2001 tuli ta Lahti MM-il maailmameistriks 30 km klassikalises stiilis ja on esimene Eesti sportlane, kes on tulnud maailmameistriks suusatamises. Anrdus Veerpalu on valitud 2009 aasta sportlaseks. Andrus Veerpalu on võitnud olümpiamängudel kolm medalit.Kaks kulda 2002 ja 2002'ndal aastal ja hõbe 2002'el aastal.Ta on ka 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005.
· 19901992 Eesti Vabariigi välisminister · 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes · 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest. Valiti tagasi 1996 Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Tunnustused: · 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. · 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest · 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest · 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest · 1986 Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
· 44. koht 30 km klassikas 1994. aastal taliolümpiamängudel (Lillehammeris) · 11. koht 4 x 10 km teatesõidus · 26. koht 50 km klassikas · 36. koht 10 km klassikas · 55. koht 15 km jälitussõidus 1998. aastal taliolümpiamängudel (Naganos) · 8. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 19. koht 30 km klassikas 2002. aastal taliolümpiamängudel (Salt Lake Citys) · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aastal taliolümpiamängudel (Torinos) · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km klassika sõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL · 1993 Falunis: o 15. koht 4 x 10 km teatesõidus o 31. koht 30 km klassikas o 49. koht 10 km klassikas o 57. koht 15 km jälitussõidus · 1995 Thunder Bay's: o 11. koht 4 x 10 km teatesõidus o 30
Dokumente ja materjale" (oli kaasautor), 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k., 1996 "Presidendikõned" samuti ka Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Sol?otilde;ni tõlkeid eesti keelde; ja filme soome-ugri rahvastest ja kultuurist, 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled", 1986 "Kaleva hääled", 1989 "Toorumi pojad" ning 1997 "Samaan". Lennart Merile on jagatud autasusid ja tunnustusi: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1977, Helsingi Ülikooli audoktor 1986, Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 (Coudenhove-Kalergi fond), Ida-Lääne Vabaduse auhind 1996 (Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York), Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1997, Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998, Aasta Eurooplane 1998 (Prantsuse nädalaleht La Vie), Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999, Lapi Ülikooli audoktor 1999, Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 1999, St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924
Laia tuntuse saavutasid skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg, kes tegutsevad väljaspool Eestit. Sajandivahetusel uus põlvkond: graafik Kristjan Raud, maalikunstnikud Ants Laikmaa, Konrad Mägi.Teatri professionaliseerumine: 1906.a. algul ,,Vanemuine", siis ,,Estonia" kutselisteks teatriteks, 1911 lisandub ,,Endla" Pärnus.Sel perioodil pandi alus ka eesti spordile: maadleja Georg Lurich, 1912 esimene medal olümpiamängudelt: Martin Kleini hõbemedal maadluses.Eesti professionaalse kultuuri tekkest võin teha kaks järeldust : Esiteks, eestlased olid majanduslikult sedavõrd kosunud, et oli tekkinud maksujõuline nõudlus kõrgkultuurile ja teiseks oli tekkinud piisavalt hea kunstilisel tasemel pakkumine eestlaste poolt. Kokkuvõttes arvan ma, et Eesti professionaalne kõrgkultuur arenes sel ajal jõudsalt ning minu meelest on üks tähtsamaid just see, et meil on tänapäeval üks
koht Proffide MM: 1994 — 1. koht 1995 — 3. koht Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener Praegu ta on Tallinna Rocca al mare uisukooli treener ja direktor. Töökogemus/praktika: Alates 2006 Eesti iluuisutamise koondise peatreener Alates 2004 MTÜ Haabersti Uisukooli direktor/treener 2001–2004 OÜ Rocca al Mare Uisukooli direktor/treener
Tartu: Ilmamaa. 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). 7. Filmid 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 8. Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York 1998 Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
Pele kandis Brasiilia koondises särki numbriga 10. Nüüd on selle numbri ülevõtnud Neymar Jr, kes ka nüüd särab Brasiilia eest. Pele: "Neymar is our kid, from Santos. My heart hurts knowing he won't play for Brazil anymore in this World Cup." Pele sellel aastal Neymar Jr kohta (World Cup 2014 /MM) Pildil Pele ja Neymar Jr Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1938 pronksmedal 1950 hõbemedal 1958 maailmameister 1962 maailmameister 1970 maailmameister 1978 pronksmedal 1994 maailmameister 1998 hõbemedal 2002 maailmameister Lõuna-Ameerika meistrivõistlused Lõuna-Ameerika meister 1919, 1922, 1949, 1989, 1997, 1999, 2004, 2007. Mängud Eesti vastu Brasiilia koondis on Eesti vastu astunud ainult ühe korra. See sõpruskohtumine toimus 12.augustil 2009
Kuuendatel olümpiamängudel saavutasid Jaanson ja Endrekson paarisaerulisel kahepaadil 2. koha ajaga 6.29,05. See oli Jürile teiseks järjetikuseks hõbemedaliks olümpiamängudel. 4) Jüri Jaanson on edukalt esinenud ka maailmameistrivõistlustel. Maailmameistri tiitel tuli 1990-ndal aastal. Seegi oli ühepaadil. Maailmameistrivõistlustelt on ta saavutanud veel hõbemedali ja kolm pronks medalit. Hõbemedal tuli 1995-ndal aastal ühepaadil. Esimene pronksmedal tuli 1989-ndal aastal ühepaadis. Teine pronksmedal tuli 2005-ndal aastal kahepaadil. Kolmas pronksmedal tuli Jaansonil 2007-ndal aastal neljapaadil. 5) Jaanson ei ole ainult suurvõitluste mees. Seda on tõestanud näiteks see, et 1990-ndal aastal tuli Jaanson maailmakarika võitjaks ühepaadil ja veel 2007- ndal aastal võitis ta koos Endreksoniga maailmakarika kahepaadil .
lähedal ) 23 märtsil 1879 aastal. Nn. ühe pikkuste ehk tänapäeva suuskadega suusatati 1800 aasta lõpus jääl uisutamise stiilis. Murdmaa suusatamise võistlused viidi Tahko Pihkala algatusel mere ja järve pealt maastikule 1902. Uisutamise stiili suusatamine oli tagasi 1980 aastal. Kaukopartiohiihto näol on tegemist võistlusega, kus hinnatakse fikseeritud ajaga teatud vahemaa läbimist: 24 tunni jooksul 75 km pronksmedal 48 tunni jooksul 150 km hõbemedal 48 tunni jooksul 200 km kuldmedal 48 tunni jooksul 300 km tammelehtedega kuldmedal Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/1926._aasta_p %C3%B5hja_suusaalade_maailmameistriv%C3%B5istlused http://et.wikipedia.org/wiki/Lahti http://www.erna.ee/?Tarkused/325km
rekord aastaga lausa 15 meetrit. Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Plats, Aleksander Tammert seenior, Uno Ojand ja hetkel treenib teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Saavutused 2002 · Münchenis Euroopa meistrivõistlustel koht 12 viskega 55,14 2003 · Pariisis maailmameistrivõistlustel koht 25 viskega 56,63 2004 · Ateenas olümpiamängudel koht 19 viskega 60,05 2005 · Helsingis maailmameistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,57 · Monacos IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 66,01 · Izmiris (Türgis) universiaadil kuldmedal viskega 65,29 2006 · Stuttgardis (Saksamaal) IAAF-i finaalvõistlustel teine koht viskega 68,47 · Göteborgis (Rootsis) Euroopa meistrivõistlustel hõbemedal viskega 68,03 2007 · Stuttgardis IAAF-i finaalvõistlustel esimene koht viskega 66,54 · Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel maailmameister viskega 68,94 2008
Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solzenitsõnit. Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist · 1970 "Veelinnurahvas" · 1977 "Linnutee tuuled" · 1986 "Kaleva hääled" · 1989 "Toorumi pojad" · 1997 "Samaan" Tunnustused · 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. · 1977 Juhan Smuuli preemia · 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest · 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu "Hõbevalgem" eest · 1986 Helsingi Ülikooli audoktor · 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige · 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 · 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
# 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). Filmid on Lennartil: * 1970 "Veelinnurahvas" * 1977 "Linnutee tuuled" * 1986 "Kaleva hääled" * 1989 "Toorumi pojad" * 1997 "Samaan" Tunnustused, Aumärgid, Liidud, Ühingud Tunnustused: * 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. * 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest * 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest * 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik * 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige * 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest * 1986 Helsingi Ülikooli audoktor * 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige * 1996 Coudenhove-Kalergi fondi Euroopa auhind 1996 * 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind, Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York
10.koht 4x10 km teatesõidus 21.koht 10 km klassikas 42.koht 15 km vabastiilis jälitussõidus 44.koht 30 km klassikas 1994.aasta taliolümpiamängud Lillehammeris 11.koht 4x10 km teatesõidus 26.koht 50 km klassikas 36 koht 10 km klassikas 55.koht 15 km jälitussõidus 1998.aasta taliolümpiamängud Naganos 8.koht 10 km klassikas 10.koht 4x10 km teatesõidus 19.koht 30 km klassikas 2002..aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Olümpiavõitja 15 km klassikas Hõbemedal 50 km klassikas 9.koht 4x10 km teatesõidus 2006.aasta taliolümpiamängud Torinos Olümpiavõitja 15 km klassikas 8.koht 4x10 km teatesõidus 2010.aasta taliolümpiamängud Vancouveris 6.koht 50 km ühisstardist klassikasõidus MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL 1993.aastal Falunis 15.koht 4x10 km teatesõidus 31.koht 30 km klassikas 49.koht 10 km klassikas 57.koht 15 km jälitussõidus 1995.aastal Thunder Bays 11.koht 4x10 teatesõidus 30.koht 30 km klassikas 1997.aastal Trondheimis 11
kubermanguks 15.Eestlased saavad omavalitsuse, Eesti ühendatakse üheks kubermanguks, Eestis tekivad rahvuslikud väeosad 16. Võimalikuks sai kõrghariduse omandamine, realistlikud rommanid nt Eduard Vilde, Laulupidude traditsioon jätkus, loodi Eesti Rahva Muuesum. 17. G. Suits- Eestli luuletaja ja kirjandusteadlane, rühmituse Noor-Eesti juht H. Treffner- asutas eragümnaasiumi A. Grenzstein- rahvusliku liikumise vedaja, pidas tähtsaks venemaaga koostöö tegemist G. Lurich- esimene hõbemedal maadluses V. Reiman- Esti Üliõpilas Seltsi asutajaliige J.V.Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, kirjutas hümni sõnad, ,,Perno Postimees" P.Speek- asutas ajalehe ,,Uudised" J. Köler- maalikunstnik, kes sai kuulsaks ka väljaspool Eestit M. Härma- esimene kutseline naishelilooja J. Adamson- Eesti Aleksandri kooli rajaja 18. esimese Eesti erakonna asutamine- 1905 Ajaleht ,,Sakala" asutamine- 1878 I üldlaulupidu- 1869 ,,Postimehe" asutamine- 1864 Sinimustvalge lipu õnnistamine- 1884
Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika aastapreemia 1976 A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal 1977 Rahvaste Sõpruse orden Muusikaliselt on üsna lähedane Kõrver Valgrega, sest viimaste sõjaeelsetel aastatel inspireeris neid mõlemaid ameerika lööklaul. Tekstide poolest oli Kõrver õnnelikum, sest Helbemäe isikus oli tal sõnade autoriks vilunud kirjanik. Kõrver nimetas oma palu meeleolulauludeks, kuna need sobisid tantsimiseks, aga väga hea oli ka neid lihtsalt kuulata. Enamik Kõrveri sõjaeelseid laule eksisteerib vaid pealkirjadena.
24. mail 2008 hüppas ta Hengelo kergejõustikuvõistlustel uueks Panama ja Lõuna-Ameerika rekordiks 8.73. 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis tuli ta olümpiaõitjaks tulemusega 8.34. 3. Võistlustel osalemine Olümpiamängudel 2008 Pekingis olümpiavõitja kaugushüpe 8.34 Maailmameistrivõistlustel 2007 Osakas maailmameister kaugushüpe 8.57 Sisemaailmameistrivõistlustel 2006 Moskvas hõbemedal kaugushüpe 8.29 Maailmakarikavõistlustel 2006 Ateenas 1. koht kaugushüpe 8.26 IAAF-i finaalvõistlustel 2006 Stuttgartis 1. koht kaugushüpe 8.41 4. Pildid
aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka
58,56 MR) · olümpiavõitja 4x100 m kompleksujumises (3.29,34 MR) Maailmameistrivõistlustel · 2001 Fukuokas: · maailmameister 200 m liblikujumise (1.54,58 MR) · 2003 Barcelonas: · maailmameister 200 m liblikujumises (1.54,35) · maailmameister 200 m kompleksujumises (1.56,04 MR) · maailmameister 400 m kompleksujumises (4.09,09 MR) · maailmameister 4x100 m kompleksujumises (3.31,54 MR) · hõbemedal 100 m liblikujumises (51,10) · hõbemedal 4x200 m vabaujumises (7.10,26) · 2005 Montréalis: · maailmameister 200 m vabaujumises (1.45,20) · maailmameister 200 m kompleksujumises (1.56,68) · maailmameister 4x100 m vabaujumises (3.13,77) · maailmameister 4x200 m vabaujumises (7.06,58) · maailmameister 4x100 m kompleksujumises (eelujumine) · hõbemedal 100 m liblikujumises (51,65)
kuldmedalit ü 2003. aastal võitis maailmameistri tiitli ü Maailmakarika etappidel osalenud 156 korda, 49 poodiumikohta, 16 kulda 2.1. Torino olümpiamängud ü Kristinale edukaim olümpia ü Kuldmedal 7,5 + 7,5 suusavahetusega sõidus ü Kuldmedal 10 km klassikasõidus ü 8. koht 30 km vabatehnikasõidus ü Suurimaks konkurendiks Marit Björgen 2.2. Vancouveri olümpiamängud ü Kristinale 5. taliolümpiamängud ü Hõbemedal 10 km vabatehnikasõidus ü 28. koht 30 km klassikasõidus ü Katkestas 15 km suusavahetusega sõidu ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü Kristina: "See võib olla minu viimane olümpia." 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid ü Sportstari aunimetus ROKi poolt 2006. a ü Parim Eesti naissportlane 7 korral ü Valgetähe I-klassi teenetemärk ü Kristina pildiga margid: 4. Ebaõnnestumised ü
siiani meeldib talle väga korvpall. Ta arvab, et pole tähtis, et oskaksid üht ala väga hästi, vaid oleksid füüsiliselt aktiivne. Teda kutsuti puuhobuseks, sest ta oli kohmakas ja alustas hilja sportimist. Aga ta ei kaotanud kunagi lootust. Tema maailma tippu tõusmise kava oli koostatud kuueks aastaks. Aga nagu treener ennustas tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast hõbeda Helsingi MMil 2005. aastal. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007. aastal ja tähtsaim, olümpiakuld, Pekingis 2008. aastal. Eeskujudeks oli Aleksander Aberg (maadleja), Georg Hackenschmidt (spordifilosoof ) ja jõumees Georg Lurich. Nende vägimeeste elu ja kuulsus on tegid talle selgeks suur sport on see, mis on oluline sinu rahvale. Tema isa oli see, kes tõi perre spordivaimu juba varajasest lapsepõlvest. Koos
üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. Islandlasest treeneri abiga koostasid nad kuue aastase maailma tippu tõusmise kava. Nagu treener ennustas, tuli esimene tiitlivõistluse medal viie aasta pärast –2 005. aastal hõbe Helsingi MMil. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EMil 2006. aastal, kuld Osaka MMil 2007. aastal ja tähtsaim, olümpiakuld, Pekingis 2008. aastal 68.82 meetriga. Praegu juhendab Kanterit Indrek Tustit. Kanteri suurimaks saavutuseks on veel pronksmedal 2012.a. Londoni olümpiamängudelt. Maailma meistrivõistlustel on ta lisaks võitnud kaks hõbe- ja pronksmedalit ning Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit, viimane neist 2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68
MM-i viimasel alal 4×100 m teatejooks sai ta koos meeskonnakaaslastega uue maailmarekordiga 37,04 veel ühe kuldmedali. IAAF valis Bolti 2008. aasta maailma parimaks meeskergejõustiklaseks. 4.2.1. Saavutused Olümpiamängudel 2008 Pekingis · olümpiavõitja 100 m jooksus 9,69 MR · olümpiavõitja 200 m jooksus 19,30 MR · olümpiavõitja 4x100 m teatejooksus 37,10 MR 2012 Londonis · olümpiavõitja 100 m jooksus 9,63 Maailmameistrivõistlustel 2007 Osakas · hõbemedal 200 m jooksus 19,91 · hõbemedal 4 x 100 m jooksus 37,89 2009 Berliinis · maailmameister 100 m jooksus 9,58 MR · maailmameister 200 m jooksus 19,19 MR · maailmameister 4×100 m teatejooksus 37,31 2011 Taegus · maailmameister 200 m jooksus 19,40 · maailmameister 4×100 m teatejooksus 37,04 MR Maailma karikavõistlustel 2006 Ateenas · 2. koht 200 m jooksus 19,96 IAAF-i finaalvõistlustel 2006 Stuttgartis · 3. koht 200 m jooksus 20,10
aastal sai Meie Mees auhinnagalal "Kuldne Plaat" 2007. aasta ansambli tiitli. Koosseis: * Tarvi Jaago : klahvpillid, laul * Margus Mõttus : kitarrid, laul * Toomas Pae : trummid, laul * Aivar Riisalu : laul * Vahur Parve : basskitarr, laul * Emil Oja : tamburiin, laul * Merike MoksiSusi : klahvpillid Laulukoor ''Suisapäisa'' Saavutused: Laululahing 2008 võit. 2008 World Choir Games, Graz, Austria, sega/kammerkooride kategoorias hõbemedal ja folkloorikategoorias kuldmedal. Suvetuuri läbitegemine ja saabuva Talvetuuri üleelamine töö ja koolikõrvalt nii, et töölt kinga või koolist eksmatti ei saa, on kah omaette saavutus. Dirigent Leinatamm Tarmo Leinatamm (sündinud 2. septembril 1957 Keilas) on eesti dirigent, koomik ja poliitik. Eestlane ja Venelane Tõnu e. eestlaneHenrik Normann Misa e. venelaneEduard Toman 15
kunstisaal inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , 1999 "Maal 99" Tallinna Kunstihoone Tartu Kunstimaja 1999 "Kunstisuvi 99" Pärnu 2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Linnagaleriis "Õige valik" Tartu Kunstimajas 2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis ESINENUD VÄLISNÄITUSTEL 1962 Suur Hõbemedal NSVL Afganistanis, Austraalias, Austrias, Rahvamajanduse Saavutuste Näituse Belgias, Egiptuses, Inglismaal, Iraagis, kunstiekspositsioonis esinemise eest Itaalias, Jaapanis, Jugoslaavias, Poolas, 1962 valiti NSVL Kunstide Akadeemia Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, korrespondentliikmeks Soomes, Taanis, Tsehhoslovakkias, 1963 NSVL rahvakunstniku aunimetus Ungaris, Ameerika Ühendriikides, 1963 Valiti Firenze Kunstiakadeemia
Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister. Viljar Loor Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa meistrite karika (võrdub tänapäeval esikohaga Euroopa Tsemnpionide liigas) ja tuli AKSK-ga Nõukogude Liidu meistriks. Euroopa meistriks tuli ta veel 1977., 1979., 1981
akt "Pilved" 14 LOOMING (3) 15 LOOMING (4) Töö nimi: Kassipoeg Autolitograafia 20x15 cm Signeeritud 1946.a. 16 AUHINNAD (1) 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 17 AUHINNAD (2) 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia 18 TÖID KOGUDES Eesti Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum, Tretjakovi Galerii Moskva Museum Ludwig Köln 19 KASUTATD ALLIKAD www.shifara-antique.ee www
Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija,
1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia Eduard Wiirat Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis.
veel oma tulemustega rahul. Aastal 1995. sai E. Noolest üks tuntumaid eestlasi. Enne tema olümpiavõitjaks tulekut, 2000. aastal Sydneys, saavutas ta veel palju erinevaid võite, üks silmapaistvaim neist vahepealsetest võitudest oli Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel, kus ta saavutas 1998. aastal kulla. Ja peale olümpiavõitu olid kaks silmapaistvaimat saavutust kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, 2001. aastal saavutatud teine koht ja 2002. aastal Münchenis saavutatud hõbemedal. Andrus Värnik on 27. septembril 1977. aastal Antslas sündinud Eesti odaviskaja. Tema isiklikuks rekordiks on 87. 83 meetrit, see on püstitatud 2003. aasta augustis Valgas. A. Värnik treenib Heino Puuste juhendava käe all ja kuulub Võru KJK Lõunalõvi klubisse. Tema parimateks saavutusteks kronoloogilises järjekorras on 15. koht 2000. aastal Sydneys olümpiamängudel, 2. koht 2003. aastal Pariisis maailmameistrivõistlustel, 2004. aastal 6
Even Tudeberg 1982. a laskesuusatamises ja 1986. a murdmaasuusatamises Marina Vahi-Bachman 1983. a murdmaasuusatamises ja 1987. a laskesuusatamises Tiit Voodla 1985. a murdmaasuusatamises ja 1988. a laskesuusatamises. Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-1999.a: Tõnu Pääsuke - Östersundis Rootsis 1970. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km pronksmedal Even Tudeberg - Anterselvas Itaalias 1983. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km hõbemedal, 15 km laskesuusatamine pronksmedal Kaija Parve - Chamonix's Prantsusmaal 1984. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, Eggis Sveitsis 1985. a 10 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, 5 km laskesuusatamine hõbemedal Falunis Rootsis 1986. a 5 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Lahtis Soomes 1987. a 10 km laskesuusatamine hõbemedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
saadavast teest ning kaaslaste poolt antud leivast. Rasked elutingimused ei kõigutanud teda, päeval ta õppis, õhtul istus hilisööni raamatukogus ja täiendas oma teadmisi ja silmaringi. Pingutusi kroonis edu. 1876. aastal ergutati Adamsoni preemiaga büsti eest ,,Anatoomia". Ta sai kiitva hinnangu oma õpingute eest skulptuuriklassis. 1877. aastal avaldati talle kiitust ,,Apollo pea" eest, eest õpilastööde näitusel määrati talle väike hõbemedal vahareljeefide ning põletatud savist büstide eest. Kuna akadeemias puu nikerdamist ei õpetatud, töötas ta selle kallal iseseisvalt. 1878. aasta sügisel eksami perioodil hinnati kiitusega Adamsoni vahakompositsiooni ,,Sokratese surm". Järgmise aasta kevadel sai Adamson rahalise preemia vahareljeefi eest ,,Kleopatra sõidab vastu Antoniusele", mis kujutab noort naist oma kaaslastega lillegirlandidega kaunistatud laevas. 1879. aastal määrati Adamsonile suur
annaabi.ee 
