Sumerid · Elasid Mesapotaamia lõunaosas (4 aastatuhat eKr); · Päritolu ebaselge (mägirahvas); · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
reeglipärasemaks kirjaviisiks, kus häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot samas häälduskohas häälduvad häälikud on kirjas kujult sarnased ja tähtedest moodustunud silbid moodustavad omakorda silbimärke. Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast (piktograafia). Vaheetapiks on mõistekiri (mõistemärgid). Seda mõjutas fonetisatsioon ehk sõna märk hakkas tähistama ka teist samakõlalist sõna vb keeleüksust(reebus)). Tekkis silpkiri>häälikkiri. Egiptuse, semiidi kiri Ladina tähestik arenes egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud hieraatsest kirjast). E. Hieroglüüfkiri oli osalt mõiste, osalt tähtkiri (tglt konsonantkiri, sest tähed märgivad kaashäälikuid). Semi kiri, siis siinai kiri, siis vist foiniikia jt semi kirjad (aramea, heebrea, araabia, etioopia). Egiptlased ja semiidid kirjutasid paremalt vasakule. Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased,
Nimekeelsus. Kasutades võõrkeelseid nimesid eestikeelses tekstis, tuleb silmas pidada, et kui kirjutame muutmata, siis selle keelsus otseselt ei muutu. Ümberkirjutussüsteemid. Enamasti ollakse harjunud sellega, et nimesid ümber ei kirjutata, siis Läti olukord on problemaatiline. Maailma kirjasüsteeme (mooduseid, kuidas keelt kirja pannakse) saab jagada kolme rühma: 1. Kirjasüsteemid, kus üht häälikut tähistab üks märk. häälikkiri. Neid on kaks. Kõige vanemad on sõnale põhinevad kirjasüsteemid. Häälikkirjad alguses tavalised täielikud häälikkirjad (heebrea nt) kirjutatakse paremalt vasakule. araabia keeles on morfoloogia selline, et olulisimad on konsonandid, nendega saab sõna ära arvata ja vokaalid tulevad kontekstist. Koraanis kasutatakse täielikku kirjaviisi, sest see on püha ja peab olema selge, kuidas seda lugeda. Heebrea keel kasutab samasugust kirjasüsteemi
REEBUS! pildil on midagi varjus, siis tuleb teine pilt ja tuleb välja, et see on hoopis teine. http://www.folklore.ee/Reebus/ Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html Inkade kipud nn sõlmkiri on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbilitest. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri · Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast e piktograafiast; · Vahe-etapp mõistekiri (mõistemärgid); · Mõjutas: -fonetisatsioon (sõna märk hakkas tähistama ka teist samakülalist sõna vm keeleüksust, reebus); · Tekkis silpkiri; · Tekkis häälikkiri. Kipud ja vampumid Phaistose ketas Kirjasüsteem, mida pole siiani tuvastatud. Palju korduvaid märke ja arvatakse, et tekst algab keskelt ja edeneb edasi spiraalselt
sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias
pildilood). Märk ja sõna või märk ja silp. Nt hiina Silpkiri kiri, milles märgid tähistavad silpe. Nt etioopia Kipud kirja eelkäija, inkade sõlmnöör, millele oli riidekiudude abil märgitud info. On küll kiri, kuid ei koosne graafilistest sümbolitest. Kirjaviis sõltub sellest, millele ja millega kirjutati. Vampumid värvilistest teokarpidest kirja eelkäija. Piltkiri kiri, mis antakse edasi piltide kaudu. Mõistekiri kiri, milles üks märk tähistab kogu mõistet. Häälikkiri kiri, milles märgid tähistavad häälikuid. Sõnajärg tähendust kandev vahend, sõnade järjekord lauses. Morfoloogiline segmentimine morfeemideks jagamine Morfeemianalüüs segmentimine+ glossimine Glossimine morfoloogilise info lisamine morfeemidele. Morf morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf morfeemi variandid, ühele tähendusele vastavad erinevad morfeemid. Vaba morfeem morfeem, mis saab esineda üksi. Näiteks sõnad
väljaheide, kui selles ei sisaldu verd. 5. spektraanalüüs o selles rakendatakse metoodikat, mis võimaldab määrata aine keemilist koostist tema hõõgumisspektri järgi. 6. kromatograafia o ainete eraldumine elektriväljal XI KIRJA UURIMINE 1. Kirja mõiste Kirja vanim vorm on piltkiri e. piktograafia. Edasisel arenemisel kujunes mõistekiri e. ideograafia. Häälikkiri on kõige abstraktsem ja siin on mõtete edastamine üksikute kirjatähtede abil. Kõrvuti häälikkirjaga kasutatakse veel mõningaid kirjale omaseid märke nagu nuumbrid matemaatikas jne. 2. Käekirja kujunemine Esialgu on kirjutamise õppimisel vahetu eesmärk teha järele kirjatähtede näidiseid. Algul liigub käsi üksikuid tähemärke joonistades aeglaselt ja väsib kiiresti. Pideva harjutuse tulemusena käe liigutused kiirenevad ja muutuvad kindlamaks
EE, 4. kd Kirja algus - Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi). Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i mõttes tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana
Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.htHYPERL INK "http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html" t "_parent" ml Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kipud ja vampumid Phaistose ketas Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE
Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i järgi tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.ht ml Kujunemislugu: kõigepealt oli piltkiri > arenes edasi mõistekirjaks > siis arenes edasi silpkirjaks > lõpuks kujunes välja häälikkiri Kipud ja vampumid signaalid. Tehti tuld ja siis selle tossuga suheldi üksteisega mitmete km kaugusel Phaistose ketas ketas, mis leiti Kreetal. Kokku on umbes 240 märki, mida pole siianu suudetud edukalt lahti muukida. Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Enamik maailma keeltest kasutavad seda Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina
on kokku õmmeldud või seotud, tänapäeval mõistetakse raamatuna peamiselt piisavalt pikka käsikirjas või trükitud tööd. Kaasajal on muutunud raamatutootmise tehnoloogia ja muutumas on ka raamatu definitsioon, sest raamatuid salvestatakse helilindile ja kompaktplaatidele ning valmistatakse kas e- raamatuid. J. Barenbaum: Raamat on manuskript või trükis, mis on realiseeritud mingis võimalikus märgisüsteemis (ideograafiline, häälikkiri, noodikiri, arvud), fikseeritud mistahes materjalile (kivi, savi, nahk, papüürus, siid, vahatahvel, pärgament, paber), täidab mitmesuguseid funktsioone (kommunikatiivset, informatiivset, ideoloogilist, arendavat, esteetilist, eetilist jne) ning on adresseeritud reaalsele või abstraktsele lugejale. Raamatu analüüs erinevatest aspektidest: · etümoloogiline aspekt sõna päritolu (book, livre/libro, buch, raamat, kirja (täh. märki) jne. · vormide muutused
Kirjutamine kui vaimne toiming: Kirjutamine – sõna graafilise mudeli koostamine häälikulise struktuuri alusel. Tegevus koosneb harilikult toimingute ahelast. Tegevust iseloomustab motiiv ja toimingut iseloomustab eesmärk. Toimingud on sageli hierarhilise struktuuriga, kus mahukamad toimingud jagunevad osatoiminguteks ja need võivad veel omakorda jaguneda väiksemateks osatoiminguteks (Karlep, 1998). Lingvistilised alused. Foneetiline kiri: Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud on omavahel ligikaudses vastavuses. Iga häälik, mis sõnu eristab, on foneem. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Kui asendada sõnas üks foneem teisega, võib tulemuseks saada uue tähendusega sõna. Grafeem on väikseim tähendusi eristav üksus kirjakeeles. Grafeemide
annaabi.ee 
