Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis
[1]
Vedelate biokütuste liigitus
Esimese põlvkonna biokütused:
Bioetanool suhkrust ja tärklisest. Tooraineks on suhkruroog, mais, nisu jt
teraviljad, suhkrupeet, kartul;
Biodiislikütus rapsiõlist, sojaõlist palmiõlist jt. [3]
Teise põlvkonna biokütused:
Bioetanool lignotselluloosist(õled, puit jne).
Bioetanool ja biodiislikütus toodetud Fisher-Tropschtehnoloogiaga.
Bio-DME.
Biometanool.
Biodiislikütus.
Biodiislikütus, toodetud HTU (HydroThermalUpgrading) tehnoloogiaga. [3]
Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosion ühest grammist puidust
teoreetiliselt võimalik saada 0,32 grammietanooli. [3]
Kolmanda põlvkonna biokütused:
Tooraineks vetikad
Biodiislikütus
Bioetanool jt [3]
6
Maaressurss
Ligi poole Eesti pindalast moodustavad metsad ja veerandi põllumajandusmaa.
Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
annaabi.ee 
