M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ,,Im Treibhaus"(Kasvuhoones), ,,Schmerzen" (Valu), ,,Träume" (Unelmad). Nendest lauludest meeldis mulle kõige rohkem ,,Träume", sest seda laulu oli kõige huvitam kuulata ja mulle meeldis laulu rütm väga. Solist oli Heli Veskus (sopran). Kolmas osa oli R. Wagneri ,,Siegfriedi idülli" (1869). ,,Siegfriedi idüll" oli teistega võrreldes rahulikum ja selles muusikapalas kasutati rohkem puhkpille. Kõige rohkem meeldis mulle C.M. von Weber 2. sünfoonia, sest seda oli huvitav kuulata ja see oli korralikus tempos. Kõige vähem meeldis mulle R.Wagner ,,Wesendonck- Lieder" mida esitas Heli Veskus, sest minu jaoks ei olnud see eriti huvitav.
et see enne tõstnud ehk motivatsiooni. motivatsiooniprobleemi pole Mitte oluliselt, Nii ja naa. Aga kuid ausalt oma tulemuste öeldes oli ikkanägemine huvitav. tekitas kindlustunnet. Ma jah arvan et eriti mitte, sest auditooriumis on Tõstis, ka väga sest e- õppe huvitav on huvitam kui kuulata. auditooriumi õppe Jah Jah. Ja, kuna Mitte selline õppeviis andis enesele väga. Jah, kuna kõik võiamlusi natukene asju õppematerjal katseda ja proovida,on olemas siiseiei mitte valmista pidanud Nii ja naa. muret, etjakonspekteerimise kuulama vaatama kuidas õppejõudkäigus Auditooriumis midagi klassi ees olulist