Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
Selline märgalapõhine
majandusmudel võimaldaks eksportida 2,5 miljardi krooni väärtuses (eeldusel, et 1 t CO2
maks on 10 USD) süsihappegaasi sidumisvõimet neile, kellel need eeldused puuduvad.
4.4. Mäld biomassi tootmiskohana
Väga toitaineterohkel alal (mingi saasteallika läheduses) võib märgalataimede pealsete
biomassi tootlikkus kuivainena küündida 4-5 kg/m2. Vaevata kasvatab märgala 1,5-2 kg
kuivainet 1m2 kohta. Loodusliku tsükli tõttu huvipakkuvaimad taimed on roog ja hundinui,
mis kasvuperioodi lõppedes ka loomulikult veest vabanevad. Energeetilises plaanis on see
kasulik, sest kaob vajadus eraldi kuivatussüsteemide järele. Eestis on hinnanguliselt 500-600
tuhat hektarit alasid, millel on looduslikke eeliseid olla toomismärgalad. Põllumajanduslikku
tootmisse on üritatud neist rakendada osa need on kuivendatud alad. Praegu on poldrite ja
muude kuivendatud alade toidutootmise mõttes põllumajanduslikus kasutuses hoidmine
liigkulukas
annaabi.ee 
