..................
Jätksusuutlikkuse seab veel ohtu rahva kaasamatus ühiskonda. Tekib sotsiaalse sidususe
puudumimine, võimetus kokkulepeteks ühishuvide üle. Riik nõrgeneb ja ka võõrandub
rahvast. Tekib ka identiteedi kaotamine ning hirm kultuuri hääbumise ees. Kui rahvas tunneb,
et nende arvamust ei vajata (nt. Riigikogus), siis ei tunta enda kaastust ka ühiskonda.
Protestitakse, mis protestitakse, aga kui tulemusi ikka ei tule, siis ei ole ka enam ühiseid
eesmärke ega huvesi. Rahva arvamusest kui ei hoolita, siis lõpuks pole mingi hetk enam ka
kultuuri ega riiki ise.
Viimaks, oluline on ka oma riigi hoidmine keskkonna mõistes. Kui ei vähene need meeletud
prügihunnikud iga nurga peal, ei võeta midagi ette ega hoolita sellest rämpsust, siis ei ole
lõpuks ka järeltulevatel põlvedel puhast ega tervislikku keskkonda, kus elada. Vähene
keskkonnasäästlikkus, tarbijalik, tervise- ja kesskonnariske eirav elustiil ei lõppe hästi.
annaabi.ee 
