Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik?
Eestis on praegu ainsateks arvestatavateks biomassi kasvukohtadeks põllud ja metsad. Nagu
näitab ökoloogiline maastikuanalüüs, on Eestis potentsiaalseid mälde, märgalalisi taimede
kasvukohti ligi 600 000 hektarit. Märgaladel on taimekasv märgatavalt intensiivsem ning
märgalaline ökosüsteem loob eeldused kümneid kordi intensiivsemaks CO2 sidumiseks, kui
seda võimaldavad metsad. Sõltuvalt tingimustest võib märgala parasvöötmes siduda aastas
taimede risoomi ja huumusse kuni 30 tonni süsinikku hektari kohta. Arvestades ka seda, et
mäld on samal ajal energeetilise biomassi kasvualaks, tekib huvitav sünergia: kasutades
energeetilise toormena biomassi, vähendame vajadust fossiilsete kütuste järele ning samal
ajal seob märgalataimede juurte ning mullasüsteem ka muude allikate poolt tekitatud CO2-e.
Hästi kavandatud märgalalise tootmissüsteemi puhul võib selline CO2 sidumise võime
muutuda ka eksportartikliks
annaabi.ee 
