Mulla kordamine
· Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised.
· Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku.
Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%.
· Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse
huumushappeid.
23. Eesti muldade huumusesisaldus.
Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuserikkamad, kui samad mullad haritaval maal.
Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3%
huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad.
Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt
leetunud liivmullad.
24. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus.
Tähtsamad organismid mullas: 1) Mikroorganismid a) bakterid - mullas on kõige enam aeroobseid,