MUINASJUTT: Eilne
Ta küsis abi
võõrastelt, kes teda aidata ei osanud. Lõunaks oli tal läbi otsitud terve küla, kuid
telefoni polnud ta ikka veel leidnud. Lootuse kaotanud, vantsis Kätlin nina
maas tagasi kodu poole. Olles kodust vaid mõne meetri kaugusel, märkas
Kätlin, kuidas üks mustas keebis vana naine salapäraselt metsa kõndis. Mingil
seletamatul põhjusel tundus Kätlinile, et see salapärane naine võiks midagi
tema nutitelefonist teada. Huudishimu ei suutnud Kätlinit koduteel hoida ning
tüdruk järgnes mustas keebis naisele.
Rada, mida mööda Kätlin kõndis muutus iga meetri järel kintsamaks ning
mets ta ümber tihedamaks. Kätlini kontidesse puges hirm. Ta mõtles, et polegi
seda telfoni vaja ja tahtis end ümber pöörata. Kuid kui ta end ümber keeras, siis
oli ta ees üks maja. Kuidas see võimalik oli, Kätlin ei teadnud. Hirmust kangena
koputas ta kummalise maja uksele. Ukse avas see sama mustas keebis naine,