Villem Grünthal-Ridala luuletused
inimesed kõrves paljas.
tähed, hämarad.
Ja, tiivuliseks sõnaks moondatuna,
täis mehist kirge, sädemetes, Pesed sünnid, pesed surmad,
Keset suve kallistavat uinangut,
ta veereb esile ja, võitmatuna, arstid tõbed, haavad, hurmad,
muhelevat, õrna, hääletut,
siis süütab tule südametes. kaitsed hooned, kaitsed majad,
vidistused, vaevalt ärganud,
kaitsed loomad, karjarajad.
vaevalt kuuluvad.
annaabi.ee 
