Huntämbliklased ( Pardosa & Lycosa ) Huntämbliklased kuuluvad sugukonda huntämbliklased, seltsi ämblikulised ja klassi ämblikulaadsed. Ta esineb terves maailmas, peale polaaralade. Enamus ämblikke püüavad saaki võrku punudes, huntämblik ajab saaki aga taga, sealt on ka ta nimi pärit. Huntämbliklased on väga osavad jahimehed, kes esinevad erinevates elukeskkondades. Harilikult esinevad nad siiski kuivades ja hõredavõitu paikades, eriti sellistel aladel nagu Ameerika preeriad. Mõned liigid on suutelised igal pool elama, teised aga on väga valivad oma elukeskkonna suhtes. Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad
Nende värvus ei ole silmapaistev ja neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini. Harilikult esineb neid kuivades ja hõredavõitu paikades. Mitmed arvukaimad liigid on suutelised elama peaaegu igal pool, teistel on erikohastumused ning nad asustavad mäetippe, jõekaldaid, järvi või märgalasid. Osa tillukeste huntämbliklaste liike varjab end taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suured huntämbliklased vajavad suuremaid varjupaiku ning ehitavad tavaliselt sügavaid urge, kus nad püsivalt elavad. Osa huntämbliklastest armastab soojust ja on aktiivne päeval teised liigid harrastavad aga öist eluviisi. Mõned liigid armastavad päikesepaistel peesitavad ja neid võib neid näha kuumenenud kividel või puutüvedel. Paljunemine Innaaeg on parasvöötmekliimas suvel ja troopilistel liikidel aastaringselt. Huntämbliklaste
Hendrik Mägi 4.A klass Tarantel (Lycosa) Tarantel kuulub huntämbliklaste sugukonda, mis jaguneb perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Huntämbliklased on oma nimetuse saanud selletõttu, et nad jälitavad oma saaki, mitte ei püüa seda võrgu abil nagu teised ämblikud. Nad toituvad putukatest, teistest ämblikest, väikestest roomajatest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Huntämbliklane valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi
söödav rannakarp (Mytilus rannakarp (Mytilus) rannakarplased (Mytilidae) edulis) harilik viinamäetigu (Helix viinamäetigu (Helix) vöötigulased ( Helicida) pomatia) must seatigu (Limax seatigu (Limax) nälklased (Limacidae) cinereoniger) täpik-tuhatjalg (Blaniulus Blaniulus Blaniulidae guttulatus) harilik kivihark (Lithobius Lithobius Lithobiidae forficatus) Pardosa amentata huntämbliklased (Lycosidae) hiidämblik (Dolomedes võrkurlased (Argiopidae) fimbriatus) vesiämblik (Argyroneta võrkurlased (Argiopidae) aquatica) harilik ristiämblik (Araneus võrkurlased (Argiopidae) diadematus) laanepuuk (Ixodes Ixodes Ixodidae persulcatus) harilik jõevähk (Astacus jõevähk (Astacus) jõevähklased (Astacidae) astacus)