Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest
Fukuyama on tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga küll nõus, kuid samas nagu ka
pole. Ta on nõus sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad
tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Samas teiselt poolt ta usub, et see
seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude. Fukyama nõustub
Huntingtoniga, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt
lähitulevikus. Erinevalt Huntingtonist arvab Fukuyama, et moderniseerimine toob kaugemas
tulevikus kaasa paljude institutsioonide sarnastumise sõltumata sellest, millisest
kultuuripunktist liikuma hakati. Riikide majanduslik lõimumine on kõige edukam ja selle
tulemused loovad püsivaima usaldusvormi just siis, kui nad tuginevad läbipaistvatele, kindlate
reeglitega piiritletud institutsioonidele, mitte aga lõtvadele kultuurilise läheduse sidemetele.