Lemmikloomade mõju loodusele
hübriidne asurkond kergemini haigestuda ja populatsioon ajapikku isegi hääbuda.
Huntide ja koerte ristumise tagajärjel tekkinud huntkoerte ulatust Eestis pole täpselt määratletud,
kuid arvatavasti tuleb huntkoeri sagedamini ette aladel, kus väga sagedase jahipidamise tõttu on
hundi asustustihedus väike ja asurkonna loomulik ülesehitus rikutud. Selle sajandi alguses pärast
suurt küttimist oli Eesti hundipopulatsioon madalseisus. Kuid nii kaua kui Eesti hundiasurkond
on piisavalt elujõuline ja tugev ning teistele huntidele avatud, ei kujuta huntide ja koerte
hübridiseerumine meie hundiasurkonnale ohtu (Hindrikson et al. 2009).
Paljudel juhtudel peetakse lemmikloomapidajaid saastajateks, kelle loomad rikuvad keskkonda.
Kuid kui õigesti toimida saab lemmiklooma pidada ka nii, et see ei mõjuta meie ega ka teiste
annaabi.ee 
