Lemmikloomade mõju loodusele
kuid arvatavasti tuleb huntkoeri sagedamini ette aladel, kus väga sagedase jahipidamise tõttu on
hundi asustustihedus väike ja asurkonna loomulik ülesehitus rikutud. Selle sajandi alguses pärast
suurt küttimist oli Eesti hundipopulatsioon madalseisus. Kuid nii kaua kui Eesti hundiasurkond
on piisavalt elujõuline ja tugev ning teistele huntidele avatud, ei kujuta huntide ja koerte
hübridiseerumine meie hundiasurkonnale ohtu (Hindrikson et al. 2009).
Paljudel juhtudel peetakse lemmikloomapidajaid saastajateks, kelle loomad rikuvad keskkonda.
Kuid kui õigesti toimida saab lemmiklooma pidada ka nii, et see ei mõjuta meie ega ka teiste
4
elusid. Näiteks lemmiklooma toitmisel ja kasimisel reegleid jälgides säästame me loodust ning ka
ümbritsev keskkond on meeldivam