Tema mees tulistas teda vihahoos ühel ööl, ma küll opereerisin teda ning üritasin päästa, kuid see ei õnnestunud. Pärast tema surma, otsustasin ennast üles anda, kuigi mulle pakuti võimalust põgenemiseks. Läksin tagasi oma hotelli, kus politsei juba ees ootas ning teisi vahistas. Mind saadeti pagulusse, teel sinna leidsin oma õnne, nüüd saan taas olla koos oma armastatuga. Joan Madou. Pärast oma mehe surma, olin muserdatud, hulkusin tänaval, teadmata mida teha. Sattusin kokku meeldiva noormehega, kes mind ööseks enda juurde hotelli viis, ning mind ka edaspidi aitama hakkas. Ma armusin temasse üsna kohe, ma ei tea mis, aga miski lausa tõmbas mind tema poole. Ma tegin kõik ,et temaga võimalikult palju aega koos veeta. Aegajalt ta tõrjus mind, kuna ta polevat minujaoks see õige, kuid arvasin teisiti. ta oli mind küll hoiatanud, et ta võidakse ühel päeval maalt välja saata, kuid ma ei uskunud
Seepärast südametunnistus mind näpistaski. Ta ütles mulle: «Mis on vaene miss Watson sulle teinud, et sa võid ta neegri otse oma silma all lasta ära minna, ilma et sa ühtki sõna ütleksid? Mis see vaene vana naine tegi sulle, et sa võid teda nii alatult kohelda? Ta katsus sind lugema õpetada, katsus sulle kombeid õpetada, katsus sulle hea olla, kuidas aga oskas. Seda ta tegi!» Tundsin end nii alatu ja viletsana, et ma oleksin tahtnud parem surnud olla. Hulkusin mööda parve edasi-tagasi, iseennast siunates; ja Jim luusis mu kannul edasi-tagasi. Me ei suutnud kumbki paigal olla. Igakord, kui Jim üles kargas ja hüüdis: «Seal on Cairo!», käis see minust läbi kui tuli. Mõtlesin, et kui see on Cairo, siis arvatavasti suren ahastusest. Jim rääkis kogu aeg valjusti, mina aga endamisi. Ta rääkis, et kui ta jõuab vabasse osariiki, siis hakkab kõigepealt raha koguma ega raiska iial tsentigi; ja kui tal on raha
annaabi.ee 
