Veeõitsengud - keskkonna probleem
Õitsengutega kaasneb sageli ulatuslik ööpäevane vee
hapnikusisalduse kõikumine. Päeval, kui fotosüntees on intensiivne, võib hapniku küllastus vees
ulatuda kuni 200 protsendini. Peamiselt vetikate enda tarbimise tõttu võib see kahaneda öö jooksul
mõne protsendini.
Selline pikemat aega kestev kõikumine avaldab halba mõju eelkõige kaladele. Näiteks 2002. aasta
augustis põhjustas sinivetikate vohang Peipsi järves kalade hulgihuku.
Kui vetikamass järve põhjas laguneb, võib samuti kaasneda hapnikuvajak, mis avaldab negatiivset
mõju põhjaloomastikule. Kui lagunemine leiab aset jää all, võib hapnikupuudusse jääda kogu
veekogu, sestap võivad kalad talvel hukkuda.
Vetikate kahjulikku mõju seostatakse nende võimega eritada keskkonda toksiine ehk mürke, mis
peale vee-elustiku võivad mõju avaldada ka inimesele