75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 145 150 155 160 165 170 Korrutustabel 24 26 28 30 Müügihind =Hulgihind*1,2 (20% kõrgem) Tulu =(Müügihind-Hulgihind)*Kogus Arvutage keskmine hulgihind ja keskmine müügihind Leidke kogu müüdud kauba kogus ja kogu tulu. Leidke kaubad mille hulgihind on suurem kui keskmine hulgihind Harjutus 12 JRK Kaup Saabumise kuupäev
165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 28 30 1820 1950 1960 2100 2100 2250 2240 2400 2380 2550 2520 2700 2660 2850 2800 3000 2940 3150 3080 3300 3220 3450 3360 3600 3500 3750 3640 3900 3780 4050 3920 4200 4060 4350 4200 4500 4340 4650 4480 4800 4620 4950 4760 5100 Müügihind =Hulgihind*1,2 (20% kõrgem) Tulu =(Müügihind-Hulgihind)*Kogus Arvutage keskmine hulgihind ja keskmine müügihind Leidke kogu müüdud kauba kogus ja kogu tulu. Leidke kaubad mille hulgihind on suurem kui keskmine hulgihind Harjutus 12 JRK Kaup Saabumise kuupäev Hulgihind Müügihind
12 20 9043,2 9047,79 15 12 8478 8482,3 Ühiku hind Müüdud ühikud Summa 6,2 23 142,6 8,5 42 357 7,2 19 136,8 14 6 84 30 % arvust 3,9 3,9 30 30 13,5 13,5 24,9 24,9 50,7 50,7 26,4 26,4 Tulu ülesanne Kaup Hulgihind Müügihind Kogus Tulu Intel Pentium II 350 MHz 2 850,00 kr 3420 16 9120 Arvutikomplekt 7 000,00 kr 8 P233MMX/32MB/4.0GB/Vide o 4MB 8400 11200 Intel Pentium III 600 MHz 12 600,00 kr 15120 2 5040
3500 3750 4000 4250 4500 4750 3640 3900 4160 4420 4680 4940 3780 4050 4320 4590 4860 5130 3920 4200 4480 4760 5040 5320 4060 4350 4640 4930 5220 5510 4200 4500 4800 5100 5400 5700 4340 4650 4960 5270 5580 5890 4480 4800 5120 5440 5760 6080 4620 4950 5280 5610 5940 6270 4760 5100 5440 5780 6120 6460 4900 5250 5600 5950 6300 6650 Müügihind `=Hulgihind*1,2 (20% kõrgem) Tulu`=(Müügihind-Hulgihind)*Kogus Arvutage keskmine hulgihind ja keskmine müügihind Leidke kogu müüdud kauba kogus ja kogu tulu. Leidke kaubad mille hulgihind on suurem kui keskmine hulgihind Harjutus 12 JRK Kaup Saabumise kuupäev Hulgihind Müügihind
Kütteained: n l KAl=13,7 norm. kütteained liitrile. 100 km n l KAp=1,3 norm. kütteained veotööks. km Diislikütuse hind hulgihinnana on jaehinnast 17,2% odavam, st et HKÜD = 15,07kr/l 4 Jaehind on 18,20 kr/l KA= H KÜD * [ ( P + PH )* KA p + L* KAl ] n n kus, HKÜD kütuse hulgihind, P aasta veotöömaht, PH = aasta veotöömaht haagisel, nKAl norm kütteained liitrile, nKAp norm kütteained veotööks, L aasta koguläbisõit 15,07 * [ ( 283362,28 + 71158,56 ) * 1,3l / tkm + 32344,8km * 13,7l / 100km KA= = 100 =136232,92 kr Määrdeained: MA= KA*nMA MA= 136232,92kr*0,021=2860,89kr
N aastaprogramm; Ftp pingi ajafond ( Ftp = 3620-3640 h/a); k - normi karmistamise tegur (1,1-1,2). Kokkuvõtteks on kõiki pinke tarvis. Freespingile langeb kõige suurem koormus. 5. Toote hinna kalkulatsioon 5.1 Tooriku maksumus Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi: Ctoorik = Cmat × m - Claast × Cjääk + tkooriv × (Ptööl + Cseade)(1 + Stsehh / 100), kus Cmat materjali kulunorm (kg); m tooriku materjali 1 kg hulgihind; Claast laastu(jääkide) mass; Cjääk laastude (jäätmete) hind; tkooriv koorivtöötlemiseks kuluv summaarne aeg; Ptööl tööliste palk koos sotsiaaleraldistega 1 tunnis; Cseade seadme tunnihind kr/tund; Stsehh tsehhi kaudsed kulud (tavaliselt 60-80%) Cmat = 1,9 kg m = 20 kr/kg Claast = 0,7 kg Cjääk =1 kr/kg tkooriv = 0,044 tundi Ptööl = 80,1 kr/tund Cseade = 200 kr/tund Stsehh = 65% Ctoorik = 1,9 × 20 0,7 × 1 + 0,044(80,1 + 200)(0,65) = 45,3
Treipink: v = i/kk= 0,42/0,8=0,525; Freespink: v = i/kk= 0,31/0,8=0,3875; Lihvpink: v = i/kk= 0,34/0,8=0,425, Siis läheb kahe detaili toomiseks vaja: Lintsaag: 1 Treipink: 1 Freespink: 2 Lihvpink: 2 Tooriku ligikaudne hinnang Hind kujuneb tooriku materjali hinna ja koorivtöötlemise maksumuse järgi: Ctoorik=Cmat×m - Claast×Cjääk + tkooriv×(Ptööl+Cseade)(1+Stsehh/100), kus Cmat materjali kulunorm (kg); m tooriku materjali 1 kg hulgihind; Claast laastu(jääkide) mass; Cjääk laastude (jäätmete) hind; tkooriv koorivtöötlemiseks kuluv summaarne aeg; Ptööl tööliste palk koos sotsiaaleraldistega 1 tunnis; Cseade seadme tunnihind kr/tund; Stsehh tsehhi kaudsed kulud (tavaliselt 60-80%) 12 Cmat = 14,5 kg m = 10 kr/kg Claast = 3,1 kg Cjääk =1 kr/kg
482 wages töölise palk 483 validity kehtivus 484 value for money hinna-kvaliteedi suhe 485 vancancy vaba töökoht 486 vantage kasum 487 weak prices langenud hinnad 488 well-balanced team tasakaalustatud meeskond 489 verbal agreement suuline lepe 490 wholesale hulgimüük 491 wholesale price hulgihind 492 vocation ametikohast loobuma 493 voluntary insurance vabatahtlik kindlustus 494 work schedule tööplaan 495 workforce tööjõud 496 working conditions töötingimused 497 workshop töökoda 498 workstation töökoht 499 worth väärtus 500 voucher tõendav dokument
(lähtutakse riigihangete seadusest) – Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata (peaks!!! hõlmama) ka muid jäätmeid – Veopiirkond ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 elanikku • Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks! – Vabastusi jagab KOV • KOV asutab jäätmevaldajate registri. Kui KOV ise olmejäätmete veo korraldab, siis: – Prügivedu jõuab tõepoolest igale kinnistule – Teenus on odavam (nn hulgihind) – Elanikud ei pea ise lepinguid sõlmima – Kui sa niikuinii maksad, siis kaob sul huvi jäätmeid mujale sokutada – Omavalitsus saab (kui oskab ja tahab) korraldada ka muude jäätmete kogumist • KOV teeb hanke • Võitnud prügifirma saadab klientidele tüüplepingu. • Jäätmetekitaja allkirjastab lepingu. • Sundkäik: kui ka ei allkirjasta lepingut, siis arve tuleb ikka! • Jäätmetekitajale jääb võimalus valida a) väiksem konteiner b) konteiner mitme
keskmine on 5 krooni, sellega augustis ettevõtte ei müü värskeid ja vähese soolaga kurke, vaid paneb neid soola ja müüab sügisel, talvel ja kevade alguses. Septembri keskmine hind on 10 krooni. Kui kevad on soe, siis tavaliselt on kurgid juba mai lõppus ja hind nende peale on keskmiselt 25 krooni. Need kõik on hulgihinnad, millega ettevõtte müüb kurke kokkuostjale ja baasidele. Jaemüügi korral kõik hinnad on 5 krooni võrra kõrgemad. Vähese soolaga kurkidele keskmine hulgihind juunis on 60 krooni, juulis ja septembris 45 krooni. Jaemüügikorral hinnad on 20 krooni kõrgemad. Oktoobrist märtsini ettevõtte müüb hapukurgid, hind mille peale kõikub 10-st 17-ni kroonini. Oktoobri keskmine hind on 12 krooni, novemri 15 krooni, detsembri 17 krooni, jaanuari 10, veebruari 15, märtsi 14 krooni. Novemris ja detsembris hinnad on kõrged, sest inimesed ostavad palju kurke peodele Mardi- ja Kadripäevadele,
taotleja senise tegevuse silmapaistvust; taotluse selgust, läbimõeldust ja vormistuse korrektsust; ettevõtmise majanduslikku läbimõeldust. Nõuded taotlustele: Kirjastamistaotlus peab sisaldama järgmisi osi: käsikiri või väljavõte sellest teose kirjeldus (zanrimääratlus, sünopsis) trükise kirjeldus (sh teose maht tähemärkides või värsiridades, kavandatav tiraaz ja eeldatav hulgihind) kulude-tulude eelarve (sh trükikoja hinnapakkumine) asjatundja soovitus autori tutvustus või CV andmed muude taotletud toetuste kohta informatsioon selle kohta, kuidas valminud trükist (või heliplaati) hakatakse kasutama, levitama ja/või säilitama tõlketeose puhul tõlkenäide ja andmed tõlkija ilmunud tööde kohta. Ürituste puhul märgitagu taotluses: ürituse toimumise aeg ja koht eesmärk, kirjeldus, programm
hiljem iseseisvalt kasutada. Ühismõõtsustamise tulemusena väljendatakse uuritava nähtuse maht hoopis teise nähtuse mahu kaudu. Ühismõõtsustamisel on kaks tähendussisu: otsene ja kaudne Otseses tähenduses väljendab ühismõõtsustamisel saadud suurus selle nähtuse majanduslikku sisu, mille kvantiteeti ta mõõdab→nt suurus pq toodangu maksumust konkreetsetes hindades. (toodete kogud q ja hulgihind p ; pq=maksumus). Kaudses tähenduses väljendab ühismõõtsustatud suurus korraga mõlema temas ühendatud kordaja majanduslikku sisu. Ühismõõtsustatud suuruste otsese ja kaudse tähenduse eristamisel tugineb hiljem teguriindeksite kahesugune tõlgendamine. 3. objekti agregeerimine . Ühismõõtsustatud suuruste ühendamisel, liitmisel ehk agregeerimisel saadakse uurimisobjektiks oleva nähtuse mahtu väljendavad agregaatsummad
võtmata jätmine. Seega võib hind kujuneda väga kõrgeks · Alushinna meetod on lihtne arvutus minimaalse müügihinna määramiseks et saada soovitud kasumiprotsenti või kulutustelt tagasi teenida. · · Juurdehindlusmeetodiga lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent või summa. Tarbijale kujuneb seega hind toomise ning jaotuskanalite juurdehindluse summana. Nt t- särgi alghind 10 eurot , hulgimüüja jaehindlus 40 %, seega hulgihind 14. Jaemüüja lisab 75% mis teeb hinnaks 24,5 eurot. · Kasumiläve meetod aitab leida tooteühiku hinda mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile. · Konkurentsipõhine hinnakujundus · Aluseks võetakse konkurentide hinnad. Turuhinnameetodi põhjal saadakse hind järgmiselt. · Konkurentide omast kõrgem- kui toote juures on midagi hinnalist mida tarbijad väärtustavad. Toimib väikeste partiide korral
insurance policy, inspection policy Teatised notices Kauba inspection of goods inspekteerimine Abi osutamine rendering assistance Hinnatrepp Maailmaturu hind Müügihind Müüja omahind Tootja hulgihind Tootja omahind Ladustamine Konteiner Käibemaks VAT Transport Prahiraha Aktsiisimaks Laadimine Speditor Komisjoni, vahendustasud Kindlustus Stividor Maksegarantiid Tollimaksud Sisseveotoll Reklaam Fikseerida maksete ahela osas Hind Price hinna suurus, valuuta Pricing, currency of price Hinna liik püsihind, type firm price, sliding
hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest, kusjuures need erinevused pole seotud ei toote tootmis- ega transpordikulude erinevusega. o Esimese astme diskriminatsioon - müüja võtab igalt ostjalt kõrgeima hinna, mida too on nõus maksma ning nõuab iga ühiku eest erinevat hinda. o Teise astme diskriminatsioon - erineva ostukoguse eest küsitakse erinevat hinda (nt hulgihind ja jaehind). o Kolmanda astme diskriminatsioon - erinevatelt ostjatelt nõutakse erinevaid hindu (nt hinnasoodustused tudengitele). · Oligopol väike arv firmasid, miks üksteisest vastastikku sõltuvad. Vastastikuse sõltuvuse tõttu sõltuvad iga firma otsused teistest otsustest. · Oligopoli tunnusjooned: o Info ei ole täielik. o Turul on väike arv firmasid, mis on üksteisest vastastikku sõltuvad.