Poiste muutumine sõjas
Toimus lahing võitluses mees mehe vastu, elu ja surma peale,
hukkusid tuhanded sõdurid. Nende ümber on palju valu, surma ja surnuid- see muutis
nad sisemiselt rahutuks ja ebakindlaks, kuid jõuliseks. Kadus inimlikkus, austus ja jäi
ainult hirm oma elu pärast ning sisemine tühjus. Paulist ja tema kaaslastest said
karmid rindevõitlejad, kes püüdsid kõiki tundeid alla suruda, et mitte mõistust
kaotada. Elati põhimõttel, et iga üleelatud päev võis olla viimane, nii hangiti
hukkunutelt esemeid, kingiti enne surma oma esemeid teistele. Hukkusid lähedased
sõbrad, see tekitas trotsi. Keskenduti iseendale, unustati väärikus.
Romaani kirjeldas, kuidas inimesed üksteisele veresauna korraldasid, ning kuidas
sõda hävitas iga osavõtja sisemiselt ja tegi ta loomaks, kes reageeris veel ainult
instinktiivselt, et üksnes eluga pääseda. Igatsetus tagasipöördumine normaalsesse ellu
tõi kaasa pettumuse: "Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras,"
annaabi.ee 
