juba ürgajal Mõistetu surma mõrvade, varastamise ja reetmise eest Surmanuhtluse vastu Ebahumaanne karistusviis Ülekohut on võimatu heastada Inimelu on absoluutne väärtus Surmanuhtluse poolt Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Hukkamise vahendid Läbi aegage on kasutatud palju erinevaid hukkamisviise Tuntumad hukkamisviisid on poomine, maha laskmine ja giljotineerimine Hukkamine Eestis Võimalus valida Viimane hukkamine 1991. aastal Kuriteod suurenesid On arutatud hukkamise taastamise üle Eestis Surmanuhtlus tänapäeval Tänapäeval on veel vähestes riikides säilinud surmanuhtlus Lääneriikidest ainult USAs Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Surmanuhtlus http://www.eau
tavainimeste jaoks lihtsalt liiga arusaamatu. Nõidadeks peeti ka tarku, kes tegelesid teiste ravitsemisega ning kahtlustele järgnesid ka enamasti karistused. Karistusi oli leebemaid, kuid ka mitte nii leebeid. Kõige tagasihoidlikumateks karistusteks võib pidada maalt välja saatmist ning ihunuhtlemist. Julmemateks olid näiteks giljotineerimine ehk pea maha raiumine, tuleriidal elusalt põletamine, keevasse vette inimese viskamine. Kui inimene peale neid hukkamisviise ellu jäi mingil imekombel, siis sai kindlalt veenduda, et ta on nõid, kuna selliseid asju ei tohiks tavaline inimene üle elada. Kui inimene hukkus, siis tuli välja, et ta oli ikka normaalne tavaline inimene, kes oli süüst vaba, kuid siis oli juba hilja see teadmine hukkajate jaoks. Tihtipeale süüdistati ka naabrit nõiaks olemises, kui oldi mindud tülli üksteisega. See oli lihtsaim viis teisest inimesest vabanemiseks ning