Gert Helbemäe "Ohvrilaev"
tuttavat, noort juuditari Isabellat, kellega koos nad mere äärde lähevad. Martin
nimetab Isabellat sofistiks, sest juuditarile ei meeldi Sokratese loogika ning mõistuse
ülistamine. Isabella kujutab ette, kuidas rannast väljuv laev võiks sõita Delosele, 2000
aastat polekski nagu sellest ajast möödunud ning neiu tuleb välja ideega, et Ateenas
Sokratese ajal vahetub hoopis võimul olev kohus ning Sokratest ei hukatagi. Martinile
meeldib selline lähenemine antiiktegelasele, kuid päriselt ta sellesse siiski uskuda ei
saa. Justus läheb koju tagasi, Isabella ütleb mehele, et kuid ta teist teerada ei vali või
kui Martin kirjatööd ei tee, siis nad võiksid järgmisel päeval ühel tänavanurgal
kohtuda. Martin tunneb end noore ja ulaka poisina, sest Isabella noorus on kuidagi ka
tema vanust mõjutanud. Ta loodab siiski järgmisel päeval raamatut edasi kirjutada